Loomakahjude eest rohkem hüvitist

Hüvitamine peaks panema inimesed ka kaitstavatesse loomadesse sallivamalt suhtuma.

Valitsuses heaks kiidetud looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-juhtimissüsteemi seaduse muudatused pikendavad nende loomaliikide nimistut, kelle tekitatud kahjud keskkonnaministeerium maaomanikule hüvitab.

“Praegu kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse hallhüljeste, viigerhüljeste ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju ja kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused osaliselt. Seadusemuudatusega lisanduvad nimetatud liikide kõrvale veel pruunkaru, hunt, ilves, euroopa naarits, merikotkas ja kalakotkas,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Ülle Harak.

Lilika Käis samast osakonnast sõnas, et juhul kui kahju tekitavad kaitsealused loomaliigid, on riigi kohus seda kompenseerida. “Kui me tahame neid liike säilitada ja nende arvukust suurendada, siis peame samas ka inimestele mõtlema, et nad ei hakkaks loomi vihkama nagu omal ajal kotkaid,” osutas Käis seadusemuudatuse eesmärgile.

Uute muudatuste kohaselt hakkab ministeerium suurkiskjate hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju hüvitama täies ulatuses, omaniku omavastutuseks jääb 1000–2000 krooni. Meri- või kalakotka tekitatud kahju kalakasvatusele hakatakse hüvitama seal toituvate meri- või kalakotkaste pesitsusedukuse eksperdihinnangu alusel, mille ministeerium korraldab pärast vastavat teadet.

Ekspert hindab kahju ulatuse

Käis tõi esile, et kui mõnda piirkonda rajatakse uus kalakasvandus, siginevad sinnasamasse lähedale peatselt ka kalakotkad, kellel on basseinidest väga hõlbus toitu kätte saada. Ekspert hindab, kui palju kotkaid piirkonnas üldse on ning kui suur on nende toitumispiirkond. Selle alusel omakorda rehkendab ta välja, kui palju linnud kasvandusest kalu näppavad.

Üliharuldane euroopa naarits, keda mandril enam ei esine, valmistab probleeme Hiiumaa kanapidajatele, kelle lindude kallale väljasuremisohus loomad kipuvad. “Tema on meil kõige ohustatum loom üldse ning neid hoitakse Hiiumaal praktiliselt tehniliselt elus, seepärast on väga oluline, et kohalikud ei kasvataks viha nende vastu,” ütles Käis.

Senini on keskkonnaministeerium hüvitanud lindude ja hüljeste tekitatud kahjusid aastas keskmiselt miljoni krooni ulatuses.

Kahjutegijad suurkiskjad

•• Marko Kübarsepp metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest rääkis, et hundid tekitavad kahju peamiselt sügiseti kariloomi murdes, samuti kipuvad kriimsilmad ketikoeri murdma. Mullu oli kümmekond sellealast kaebust.

•• Kõige rohkem tekitavad tema hinnangul maaomanikele kahju karud, kes rüüstavad peamiselt mesilaid. Mullu tegid nad seda ligi 40 korral. “Kuna siiani on kompensatsioonimehhanism puudunud ja inimesed kahjudega harjunud, siis pole nendest juhtumitest nii palju teateid tulnud. Tegelikult peaks neid olema kahe kolmandiku võrra rohkem,” märkis Kübarsepp.

•• Hunte oli Eestis enne uusi pesakondi 110–120 isendit, ilveseid kuni 800 ning pruunkarusid 500 looma ringis.