Loomakaitsja: majanduskriisi esimesed ohvrid on loomad

 (6)

Loomakaitsja Heiki Valneri hinnangul kannatavad majandusliku olukorra halvenedes esmajoones loomad, keda kas salakütid tapavad või kelle eest peremehed enam hoolitseda ei suuda.

Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Heiki Valner rääkis Päevaleht Online’ile, et kuigi avalikkuse ette jõuab aina enam juhtumeid, kus loomi julmalt koheldud, siis pole olukord halvemaks muutunud. „See on kogu aeg nii olnud,“ ütles ta.

Samas on inimesed Valneri sõnul teadlikumaks muutunud ning teavitavad rohkem loomakaitsjaid, kes omakorda avalikustavad juhtumeid enam kui varem. „Samas mure on, et majandusliku olukorra halvenedes kannatavad esmajoones loomad,“ rääkis Valner.

Mehe sõnul muutub halvemaks nii kodu-, põllumajandus- kui ka metsloomade olukord. „Salaküttimine hakkab peale, kuid salakütid pole sageli väga oskuslikud ja teevad kahju,“ rääkis Valner salaküttide tekitatud jahipraagist ja vigastatud loomadest. Salakütid võtavad sageli tapetud loomast kaasa vaid ihaldusväärse osa ning jätavad ülejäänud looma metsa roiskuma.

Lemmikloomade puhul on Valneri sõnul märgata probleeme koertega, kes jäetakse metsa surema. Näiteks leidsid kütid pühapäeval Harjumaal metsast hukkunud koerad, kes olid seotud puu külge ja jäetud nälgima. Valner märkis, et riiklik kontroll loomade kohtlemise osas ei ole kõige parem.

Hulkuvaid koeri on loomakaitsja sõnul sama palju kui 2005. aastal. Hulkuvate loomadega peaks tegelema omavalitsused, kuid neil on rahadest puudus. Samas poleks Valneri sõnul kõigile hulkuvatele loomadele varjupaikades kohtagi ning loomi peaks siis hukkama hakkama. „Kui varjupaik muutub tapamajaks, siis meie paneme oma uksed kinni,“ ütles Valner seepeale.

Avalikkuse ette jõuab vaid 5-6% väärkohtlemise juhtumitest

Loomakaitsja märkis, et selts teeb koostööd kõigi meediaväljaannetega, kuid kokku jõuab avalikkuseni umbes 5-6% kõigist juhtumitest. Mehe sõnul on umbes 60% kõigist teadetest valeväljakutsed, kus inimene on looma pärast muret tundes olnud näiteks liialt emotsionaalne, kuna tegelikult on loomal kõik vajalik olemas. Mehe sõnul kontrollitud valeteated riiklike ametiteni ei jõua, kuid sel aastal on selts siiski institutsioonidele edastanud juba üle 50 teate.

Viimasel ajal on enim probleeme koerte ja kuutidega, kuna kehtima hakkas uus määrus, millega sätestatakse nõuded koerakuutidele. „Need asuvad pahatihti veeloigus, neist käib tuul läbi ja koertel on metallkett kaelas,“ rääkis Valner määruse rikkumistest. Igavene probleem on kassikolooniad, millest Valneri sõnul on võimatu lahti saada, kuna neid tekib aiva juurde. Üha enam tuleb mehe sõnul teateid lautade kohta.

Aasta alguses kirjutas Valner lugusid juhtumitest, kus loomad hukkusid. „Siis tundsin, et see on täiesti mõttetu, ja tahaks saarele ära kolida. Aga inimene taastub ja nüüd olen taas löögivalmis. Loomakaitse seltsi löögirusikas on praegu tugev,“ kinnitas Valner.

Loomakaitsja märkis, et tuimalt möödaminek on hullem kui valeinfo andmine ja kutsub seepärast väärkoheldud loomadest teatama loomakaitse seltsi telefonil 526 7117.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare