1. mail alanud ja oktoobri saabudes lõppeva Eesti loomakaitse seltsi juhitava ja Avatud Eesti Fondi rahalise toega programmi eestvedaja Maaja Mäll rääkis, et abivajajate seas on nii suurperede, pensionäride kui ka üksikvanemate juures kasvavaid lemmikloomi.

„Aga abi on vajanud ka mõne aasta eest endaga väga hästi toime tulnud pered, kes on suured laenud kaela võtnud ja üritavad kuidagi ellu jääda,” rääkis Mäll.

Nii nagu võeti headel aegadel pankadest miljoneid laenukroone, võeti koju ka kasse, koeri ja teisi lemmikloomi. Mälli sõnul pole inimesed enamasti hädas loomade toitmisega ning näljaseid loomi ei ole siiani loomakaitsjatel massiliselt abistada tulnud. Pigem vajavad raskustes pered abi loomade ravimisel, vaktsineerimisel, steriliseerimisel või kastreerimisel.

Kui vaktsineerimine maksab paarisaja krooni kandis, siis näiteks koera suguvõimetuks muutmine on juba tuhandeid kroone maksev ettevõtmine.

„Väga paljudel inimestel pole praegu raha elementaarse marutaudivaktsiini jaokski. Loomade steriliseerimist või kastreerimist ei suuda nad endale aga kuidagi lubada,” rääkis Mäll. Kuna on perekondi, kus ei ole mitte üks-kaks koera-kassi, siis on hädavajalik, et lisaks vaktsineerimisele saaks loomad ka suguvõimetuks muudetud.

Nii näiteks oli abivajajate seas perekond, kus oli 21 looma – 18 kassi ja kolm koera. Ühtegi kassi polnud see pere ise võtnud, aga kuna nad on head inimesed, jätsid nad alles nii neile ise tulnud loomad kui ka pesakonda sündinud loomad. Arvestades, et kassi steriliseerimine maksab 1000 ja koera steriliseerimine 2000 krooni, siis oma raha eest poleks see perekond suutnud loomade paljunemist peatada.

Kuid loomakaitsja abile on lootnud teisedki kui vaesed inimesed. Võõra raha eest on oma loomi üritanud steriliseerida ka jõukad inimesed, kes Mälli sõnul on lootnud nii kulusid optimeerida. Näiteks andis üks jõukal järjel meesterahvas oma ema numbri ja nime. Paraku unustas ta oma ema petuskeemi kaasata. Meesterahva ema ei teadnud looma opereerimissoovist midagi. Küll ütles ta, et tema pojal on tõesti sellenimeline koer. „Kuid praegu polevat koera opereerimiseks õige aeg, sest poeg olevat komandeeringus,” rääkis Mäll.

Vajavad abi

Rahalistes raskusest Tartu ja Tartumaa pered, kes tunnevad, et nende lemmikloomad vajaks abi, saavad Eesti loomakaitse seltsile esitada abipalve kuni 30. septembrini. Selleks tuleb täita kodulehel loomakaitse.ee asuv taotlus. Samuti võib abipalve esitada loomakaitse seltsile telefonitsi. Kõik loomad, keda projekti raames abistada on võimalik, saavad juba oktoobri lõpuks abi ka kätte.

Ühtekokku on Avatud Eesti Fond loomakaitsjatele Tartumaa loomade abistamiseks andnud 200 000 krooni. Selle raha eest on plaanitud abistada umbes 50 perekonda ja 150 looma. Praeguseks on saanud abi juba üle saja looma ja 30 perekonna. Siiani on abistatud koeri ja kasse, aga ka küülikuid. Abikõlb­likud pole paraku kalad ja roomajad.

Kuna suur osa abivajajaid elab maal, kus loomakliinikut ei leidu, siis on loomakaitse selts projekti raames mõelnud ka selle peale, et opereeritav loom saaks nende kulu ja kirjadega Tartusse viidud ja protseduuride järel taas tasuta koju toodud.

Riik ega omavalitsus loomi ei aita

•• Tartu linna sotsiaaltöö teenistuse juhataja ja sotsiaaltöö peaspetsialisti Merle Kivesti sõnul ei ole ühegi seadusega antud omavalitsusele võimalust toetada abivajavaid lemmikloomi.

•• „Meie ülesanne on tagada esmane toimetulek ikka inimesele. Samas kui me inimesele toiduostmiseks toetusraha anna­me, ei välista ju seda, et inimene ostab süüa ka oma koerale või kassile,” selgitas Kivest.

•• Kuna omavalitsuste sotsiaaltöötajatel on kohustus käia ka abivajajate kodudes, siis hakkavad neile üsna sageli silma ka väga kehvas seisus koduloomad.

•• „Sotsiaaleluruumis elavad inimesed ei saa praegu kehtivate eeskirjade kohaselt lemmikloomi üldse pidada, sest sotsiaalmajja loomi ei võeta,” lisas Kivest.

•• Kui kitsikuses inimene saab toimetulekutoetuse eest endale süüa osta ja enda kõhu kõrvalt ka looma toita, siis suur osa teistest sotsiaalabi korras antavatest toetustest on üsna kulupõhised. Paraku ei ole nende seas toetusi loomade steriliseerimiseks või ravimiseks.