Loomakaitsjad mõistavad kassi jõhkra tapmise hukka
"Tegemist on äärmiselt häbiväärse ja väga julma loomapiinamise juhtumiga Eestis. Teo toimepanijad ja selles osalejad peavad saama väärilise karistuse osaliseks," arvab ELS.
"Veebruaris eriti julmal viisil kassi tapnud isikud on küll veel lapseohtu, kuid 13-14-aastastel peaks olema välja kujunenud arusaam sellest, mis on õige ja mis vale. Kassi piinamine, valades kassi üle söövitava kemikaali ja pesupulbriga, looma tapmine, selle teo üle nalja heitmine ja uhkustamine tõestavad, et tegemist on probleemsete isikutega, kes on potentsiaalseks ohuks ühiskonnale ka tulevikus. Nõrgema ja abitu elusolendi piinamine osutab argpükslikkusele ja ebakindlusele," ütlevad loomakaitsjad.
ELS leiab, et kassitapu eest vastutavad kõik isikud, kes teo toimepanemise ajal korteris viibisid, kuna mittesekkumine ja teo hilisem mahasalgamine on argpükslik ja näitab, et pealtvaadanud kiitsid teo heaks.
Kehtiva õiguse kohaselt saab vähemalt 14-aastase isiku võtta looma julma kohtlemise eest kriminaalvastutusele ja määrata talle julmal viisil looma tapmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Veebruarikuus, kui tegu toime pandi, karistusõigus kriminaalkaristuse kohaldamist käsitletava juhu eest veel ei võimaldanud.
Sellele vaatamata loodab ELS, et politsei, kes on algatanud 14-aastase teo toimepanija suhtes väärteomenetluse, arvestab karistuse määramisel teo julmuse, süüdistatava teojärgse käitumise ning avalikkuse tugeva reaktsiooniga tütarlaste võika teo suhtes. Seetõttu tuleks teo toimepanija suhtes kohaldada loomakaitseseaduses ette nähtud karistuse võimalikku maksimummäära, see tähendab 18 000 krooni. ELS loodab, et nooremale julmurile ei määrata alaealiste komisjonis mõjutusvahendina üksnes hoiatust.
"Kuigi 18 000-kroonine karistus ning hoiatus tunduvad paljudele teo erilise julmuse ja teo toimepanijate suhtumise valguses naeruväärsetena, kannavad kassipiinajad ja teised teo juures viibinud isikud võib-olla isegi suurema mõjuga karistust – neile saab osaks eakaaslaste hukkamõist ja halvakspanu ning avalik häbistamine," arvavad loomakaitsjad.
ELS-i arvates tuleks looma piinanud noortele võimaluse korral kindlasti kohaldada ka ühiskondliku töö tegemise kohustust. Lisaks kutsub ELS üles tüdrukute vanemaid ja kooliõpetajaid suunama oma kasvandikke hulkuvate loomade varjupaika tutvuma loomade ja nende olukorraga, sest sealsed loomad on varjupaika tihti sattunud just inimeste julmuse tõttu.
"Töö varjupaiga loomadega paneb loomapiinajaid oma jälgi teo üle ehk sügavamalt järele mõtlema," lisasid loomakaitsjad.
ELS soovib juhtida tähelepanu ka sellele, et sellise julma teo taga peituvad kaugeleulatuvamad põhjused, arvestades eelkõige, et tegemist on noorte inimestega. Loomakaitsjad kutsuvad üles kohaldama rangemaid karistusi nende noorte suhtes, kes näitavad üles erilist jõhkrust ja ülbust ühiskonnareeglite eiramisel, samuti teostama tõhusamat järelevalvet alkoholi müügikohtades ja noorte vägivallatsejate kogunemiskohtades.
Eesti Loomakaitse Selts tegutseb 2000. aasta kevadest. Eesti Loomakaitse Selts on loomasõpru ühtekoondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
