Eesti loomakaitse seltsi üks aktiviste Piret Tees selgitas, et praegu on Eestis üsna levinud, et vähke müüakse ja keedetakse elusalt. „Loomakaitse seltsi hinnangul on nimetatud tegevuste näol tegemist looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega,” ütles Tees. Nüüd soovivad loomakaitsjad, et põllumajandusministeerium analüüsiks loomakaitseseadust ja võtaks seisukoha, kas kõnesolev tegevus tuleks Eestis keelata või mitte.

Teesi sõnul esitati elus vähkide müümist ja keetmist keelav ettepanek ka kehtiva loomakaitseseaduse arutamisel, kuid siis see heakskiitu ei leidnud. Küll on seaduses kirjas, et imetaja, linnu, roomaja, kahepaikse, kala või selgrootu lubatud hukkamise korral tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Nii võiks vähke tappa nagu põllumajandusloomi ehk enne keetmist nad uimastada.

Eesti riigi seisukoht valu asjus

Teesi sõnul näitavad värsked uuringutulemused, et vähid tunnevad valu, mistõttu tekitab nende elusalt keetmine neile valu ja piina. „Me sooviks teada, kas ka Eesti riigi arvates tunnevad vähid valu või mitte,” lisas Tees. Euroopa Liidus on vaid mõned üksikud paigad, kus vähke elusalt keeta ei tohi. USA-s on mõned kaubanduskeskused keeldunud elusate homaaride ja vähkide müügist.

Põllumajandusministeerium polnud jõudnud veel loomakaitsjate ettepanekut arutada. Loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Sirje Jalakas ütles, et „eks loomakaitseselts teeb oma tööd ja püüab oma olemasolu põhjendada”.

Zooloog Aleksei Turovski sõnul pole inimesel tarvis luua illusiooni, et vähke keevasse vette pistes ei tunne nad midagi. „Uskuge, ka vihmauss tunneb valu, kui ta kalamehe konksu otsa aetakse,” lisas Turovski.

Eestis algab vähipüügihooaeg augusti alguses ja kestab septembrini. Tänavu tohib vähke püüda Harju, Saare ja Valga maakonnas. Lisaks peaks saama vähipüügiluba taotleda Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas. Vähipüük on keelatud Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas ning vähikatku leviku takistamiseks Põduste jões ja Laugi peakraavis Saare maakonnas,  Jägala jões ja selle lisajõgedes Harju maakonnas.