Loomi on metsas rohkem kui kunagi varem
Loomauurijad tõdevad loendusandmeid vaadates, et loomade käsi käib metsas hästi, sest viimase kümnendiga on mõne liigi arvukus suurenenud rohkem kui eales varem.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil märkis, et kui möödunud kümnend möödus ulukite üldise arvukuse vähenemise tähe all, siis praegust kümnendit iseloomustab suur tõus.
Meie kõige arvukam metsloom on metskits, kelle hulk jääb vahemikku 100 000–200 000 looma. Õigupoolest saavutas kitsede asurkond kõrgseisu juba paar aastat tagasi, kuid kuna hästi siginud loomad hakkasid aina enam metsanoorendikke kahjustama, tuli jäägritel nende arvukuse suurenemist küttimise intensiivistamise kaudu pidurdama hakata.
Teevad kurja
Sama kehtib ka põtrade kohta, kelle hulk jõudis samuti maksimumini 2006. ja 2007. aastal. Et aina suurenevaid metsakahjustusi kontrolli alla saada, tuli küttidel ka põtrade arvukuse suurenemisele pidurit tõmmata. Nii on põtrade arvukus püsinud viimastel aastatel stabiilselt 11 000 looma ringis.
Kuigi jahimehed hindavad metssigade sigimisperioodi eelset hulka juba 23 000 loomale, ei usu asjatundjad, et kasvu tipp veel käes oleks. Seda isegi vaatamata tõsiasjale, et mullu kütiti Eestis rohkem sigu kui eales varem – ligi 20 000.
Männil viitas, et kuna mullu lastud sigade hulk jäi ikkagi alla juurdekasvu määra, tuleks kärssninade arvukuse kasvutempo ohjeldamiseks sel jahihooajal nende küttimise limiiti veel viie tuhande võrra suurendada.
Vastasel korral saavad sigadest maaelanikele tõelised nuhtlused, kelle tegevus tekitab juba praegugi kõikjal pahameelt: metsanotsud ei pelga enam isegi koduhoovides trepiesiseid üles künda, rääkimata kartulipõldudele ja aiamaadele korraldatud rüüsteretkede sagenemisest.
Rekordtasemele on viimasel kümnendil tõusnud ka pruunkarude hulk.
Karusid tatsab meie metsades viimastel andmetel ringi vähemalt 700. „Kuna karu on erinevalt paljudest teistest loomadest väikese sigivuspotentsiaaliga liik, on asurkonna kasv olnud aeglane, kuid pidev,” selgitas Männil. „Lisaks arvukuse suurenemisele on laienenud ka tema levikuala nii lääne kui ka lõuna suunas.”
Varasemast suuremaks on viimastel aastatel kasvanud ka rebaste ja kährikute hulk. Selle üheks peamiseks põhjuseks peavad asjatundjad metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist, tänu millele marutaudi kui üht olulisemat kährikute ja rebaste hulka kontrolli all hoidnud looduslikku tegurit meie metsadest enam naljalt ei leia.
Hunte ja ilveseidki aina rohkem
•• Võsavillemite populatsioon oli madalseisus 2000. aastate alguses ning sel ajal sündis neil teadaolevalt vaid seitse pesakonda. Möödunud sügisel loendati aga juba üle kolmekümne hundipesakonna.
•• Tänu pesakondade jõudsale kasvule hinnatakse huntide sigimisperioodi eelset arvukust 140 loomale.
•• Ühes kriimsilmadega on hakanud madalseisust välja tulema ka ilvesed. Kui veel viis aastat tagasi loendati meil sügisel vähem kui sada ilvesepesakonda, siis viimati juba ligi 130. Eestis on hinnangute järgi 800 ilvest.
•• Männil viitas, et kuna ilvestele olulisimate saakloomade metskitsede hulk on hakanud vähenema, peaks see ka ilveste arvukuse suurenemist pidurdama.
•• Vett paisutavad koprad on nuhtluseks muutunud nii metsaomanikele kui ka põllumeestele.
•• Kuigi kopraid on küttimise suurenemise tõttu mõnevõrra vähenenud, hinnatakse nende arvukust 18 000 loomale. Samas peetakse Eesti puhul kobraste optimaalseks arvukuseks 10 000 looma.
