Eesti kirjanike liidu haldusjuht Mart Siilmann nõustus, et loometoetus on raskesti saadav ning seetõttu ei ole ka liidu liikmete hulgas nõuetele vastavaid raha taotlejaid. “Kahjuks ei ole loovisikute ja loomeliitude seadus välja kukkunud nii, nagu me soovisime, pakkudes loomeinimestele pidevat sotsiaaltagatist,” nentis Siilmann.
Küsimusele, kuidas jagati laiali rohkem kui pool miljonit krooni, mis toetusteks ette nähtud oli, vastas Siilmann, et liikmetele anti lihtsalt võimalus raha loometegevuseks taotleda. “Suurusjärgus 30 taotlejast otsustas kirjanike liidu juhatus raha jagada 17–18 inimese vahel,” ütles Siilmann.
Seaduse järgi võib stipendiumeid maksta loometegevuseks, enesetäiendusteks ja loomingulisteks reisideks ning mingit kindlat kohustust või tulemust selle raha saamine tingimata ei eelda.
Mai-Liis Tammi Eesti kunstnike liidust ütles, et kunstnikud on mõneti teistsugune grupp inimesi ka kui võib-olla teised loovinimesed. Kui kõigis loomeliitudes toetuse taotlejaid ei leidu, siis kunstnike hulgas on küll neid, kes hädasti raha vajavad.
Tammi sõnul maksti möödunud aastal loometoetust kokku 27 inimesele ligi 900 liikmest. Loometoetuseks makstav summa on palga alammäär (mullu 3600 krooni, tänavu 4350 krooni) millele lisatakse sotsiaalmaksu summa, mis tuleb ise tasuda. “Kõik toetuse taotlejad raha ka said,” ütles Tammi.
Seaduse järgi ei või toetust taotlev isik töötada töölepingu alusel ei Eestis ega ka välismaal, õppida päevases õppevormis, saada riiklikku pensioni ega töötuskindlustushüvitist.
Tekstiilikunstnik Ehalill Halliste on üks neist, kes toetuse tingimustele on vastanud. Halliste sõnul tekkis tal 2006. aastal olukord, kus avansiliste maksete tasumine otsustus nõnda karmiks, et ta otsustas pakutavat toetust taotleda. “Vastus tuli minu jaoks positiivne ning nii hakkasingi ma saama miinimumpalka,” rääkis kunstnik.
Siis selgus Halliste sõnul ootamatult aga, et ta on pälvinud Rapla maakonna kultuuripreemia, mis tähendas seda, et kaks kuud enne kuuekuulise toetuse tähtaja langemist tuli raha saamine katkestada.
Halliste hinnangul võib vaid lindpriist loomeinimene toetuse tingimustele tegelikult vastata. “Samas on toetus ikka täpselt nõnda väikene, et maal ahjuküttega kodus saab ära elada küll, kuid linnas kunsti tehes kahjuks vist mitte,” arvas Halliste. “Olen kuulnud mitmeid kunstnikke kurtmas, et toetust oleks vaja hädasti saada, aga selleks ei riskita oma vähestestki sissetulekuallikatest loobuda.”
Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelti sõnul on ministeerium tänavu loomeliitudele toetusteks eraldanud ligi 7,2 miljonit krooni. Kõige suurem summa, veidi üle kahe miljoni, anti Eesti kunstnike liidule, järgnes Eesti näitlejate liit ühe miljoni ja Eesti arhitektide liit 800 000 krooniga. Toetusi sai kokku 13 loomeliitu.
Loomeliidule eraldatava summa suurus on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas üks viiendik keskmisest palgast kuus, mida statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal. 
 

TOETUS
Enamik loomeinimesi
ei vasta loometoetuse
taotlemiseks seaduses
ette nähtud tingimustele.