Lõpetajad pelgavad uut eksamikorda
Järgmistel riigieksamitel nõutav miinimumpunktide arv – 20 võimalikust sajast – paneb abituriendid pabistama, sest seni on kooli lõpetamiseks piisanud ka ühe punkti saamisest.
“Mõtle, sa oled 12 aastat koolis käinud, lased omale ilusad lõpuriided õmmelda ja vahetult enne lõpuaktust öeldakse, et sa ei lõpetagi sel aastal,” kujutles Pelgulinna gümnaasiumi 12. klassi õpilane Gerli Lees-Leesma.
Kunstikallakuga klassi neidudel on muretsemiseks veidi põhjust, sest matemaatika tunde on neil nädalas tavaklassist vähem, eksaminõuded aga samal tasemel. “See valik – millist riigieksamit võtta – on ju väike. Mina küll ei ole kindel, et igas valitud aines 20 punkti täis saan,” tunnistas Gerli.
Uus määrus võimaldab järeleksami teha aasta hiljem. “Pean aasta niisama passima, ei saa kõrgkooli proovida, tööle vaevalt, et keegi võtab,” arutles ta.
BENSIINIJAAMA TÖÖLE. Reaalklassi tütarlaps Janika Hiis oli veendunud, et uued nõuded aitavad hariduskvaliteeti tõsta. “20 protsenti igast ainest võiks kaksteist aastat koolis käinud inimene ikka teada küll,” kuulutas ta. “Kui häda käes on, võetakse end kokku!” Samas möönis ta, et järeleksamil vaevalt keegi läbi pääseb. ”Ega keegi ju aktiivselt vahepeal õpi. Bensujaama ehk ikka tööd saab,” märkis ta. “Kui varem võeti tasulisse kõrgkooli neid, kes lihtsalt maksid, siis nüüd ju ei pääse enam sinna ka.”
Nii reaal- kui kunstiklassi õpilased ütlesid, et nende klassikaaslaste hulgas võib olla neid, kes 20 punkti mõnes aines täis ei saa. “Ja mõelge, kui ma saan näiteks 19,5 punkti! Kriips on ikkagi peal! Masendus tuleb peale,” muretses Britta Pukk.
KOMISTUSKIVIKS REAALAINED. Abja gümnaasiumi õppealajuhataja Kersti Künnapuu nentis, et ka nende koolis on ilmselt lõpetajaid, kellele 20 punkti mõnes aines püüdmatuks jääb. “Noored on muretud ja kõrge enesehinnanguga, aga see võib neile saatuslikuks saada,” oletas ta. Ka Künnapuu hinnangul on komistuskiviks reaalained.
Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õppealajuhataja Eevi Palu ütles, et temal on kõrgemate nõudmiste üle ainult hea meel. “Juba varem oleks pidanud nii toimima, paneb õpilased pingutama,” oli ta range.
Riikliku eksami-ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Enn Mänd tunnistas, et määruse muutmise mõte oligi lorude õppima sundimises. Tema hinnangul oli ühepunktine soorituskünnis olematute teadmiste näitamine.
