Lõuna- ja Lääne-Eesti jõgedes on sulavesi hakanud juba veetaset tõstma

Kevadine sulavesi on juba hakanud tõstma lõuna- ja läänepoolsete jõgede veetaset, kuid Põhja-Eesti jõgedel, Emajõel ja Narva jõel on tase veel tavapärane.

“Tänu tänavusele lumerohkusele hakkas eelmise nädala lõpus veetase tõusma Ahja, Võhandu, Halliste, Pärnu ja Kasari jõel,” ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. “Väike-Emajõel Tõllistes on veetase tõusnud lausa üle meetri, kuid tegu ongi üleujutuste suhtes n-ö tundliku kohaga.”

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetel oli kevade alguspäeval, 20. märtsil kõige rohkem lund Kirde-Eestis, Pandivere kõrgustiku idaosas ja Alutagusel, kus lumikatte paksus oli valdavalt üle 60 cm.

“Olulisem kui lumikatte paksus on aga lume tihedus ehk veevaru lumes,” märkis Reisner. “Talvine kohev lumi on vajunud koomale, viimased mõõtmised näitasid tiheduseks valdavalt 0,26-0,31 g/cm³. See tähendab, et ühes kuupmeetris lumes on kuni 300 liitrit vett, millest osa küll aurustub päikese käes.”

Arvestades sellist lume tihedust võib kohati arvutuslikult maapinnal olla kuni 20 cm paksune veekiht.

Keskkonnaministeerium palub kõigil seoses võimalike üleujutuste tekkega tähelepanu pöörata liigse veega kaasnevatele ohtudele. Lumevesi võib koguneda maapinna madalamatesse kohtadesse või ujutada üle väiksemate jõgede seni veel jäätunud voolusängid.

Võimalusel võiks ka majade ümbruse lumest puhastada, et vesi ei valguks keldrisse või alumistele korrustele. Kõik riknemist kartvad asjad võiks ohustatud kohtadest ära viia.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleujutusohuga piirkondade kaart.
Selle täiendamiseks kogub ministeerium andmeid. Suurematest üleujutustest palume teatada aadressil www.envir.ee/ujutus.