Lõunas alustatakse koolireformi
Viljandi linnajuhid allkirjastasid eile Tartus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega heade kavatsuste protokolli, mille tulemusena võib Viljandis juba 2011. aasta sügisest alustada tööd suur 600–700 õpilasega riigigümnaasium. See oleks nn klassikaline gümnaasium, kus õpitakse ainult 10.–12. klassini. Praegu jagunevad gümnaasiumiõpilased Viljandis kolme kooli vahel.
Sama teed tahavad minna ka mõned Kagu-Eesti maakondade linnad. Vähemalt idee tasandil on nii Valgas kui ka Võrus välja käidud plaan, et lähiaastate jooksul võiks maakonnakeskuste seniste gümnaasiumide põhjal luua ühe tugeva gümnaasiumi, et tõsta sel moel keskhariduse kvaliteeti.
Põhjuseid koolivõrgu korrastamiseks tuleb Võru maavanema Ülo Tuliku sõnul otsida õpilaste arvu hüppelisest vähenemisest. Peale selle, et väheneb kooliminevate laste hulk, lahkub Kagu-Eesti maakondadest igal aastal pärast põhikooli lõpetamist kümneid noori Tartusse, et jätkata õpinguid mõnes sealses gümnaasiumis. Ainuüksi Võrumaalt lahkub 9. klassi järel Tartusse 50–60 õpilast. „Võrumaa jaoks on need kadunud hinged ja ega nad lähe Tartusse lihtsalt huvitavamat elu otsima. Põhjuseks on siiski parem haridus,” nentis Tulik.
Ei julgeta olla esimene
Praegu oleks kõige lihtsam ühendada koolid Valgas, kus on üks eesti, üks vene ja üks õhtugümnaasium. Valga linnapea Ivar Unt märkis, et idee linna gümnaasiumid liita on ligi kümme aastat vana. „Siiani on sellele vastu oldud põhjendusega, miks meie peame olema esimesed, kes nii teevad. Praegu on aga teiste maakondade haridusvõrgus ümberkorraldused juba selgelt märgatavad ja see peaks andma ka meile signaali tegutsemiseks,” rääkis Unt.
Praegu on Valga eesti gümnaasiumis kaks paralleelklassi, vene gümnaasiumis aga vaid üks. Uut õppekava on nii väheste õpilastega keeruline täita mõlemal. Veel kümne aasta eest oli näiteks Valga gümnaasiumis neli paralleelklassi.
Võru linnapea Anneli Viitkin ütles, et ka Võrus on ühe võimalusena arutusel ülelinnalise gümnaasiumi loomine. Praegu tegeleb Võru maavalitsus maakonna koolivõrgu analüüsimisega.
Võrus on kolm gümnaasiumi, millest üks on nn õhtukool. Otse Võru külje all Parksepas on aga veel üks gümnaasium. Võru maavanem Ülo Tulik on veendunud, et Võru ja Parksepa gümnaasiumi baasil saaks luua head keskharidust andva kooli.
„Ma ei näe koolide liitmisel muid probleeme kui õpetajaskonna vastuseis, sest lapsed ja nende vanemad saavad juba ammu aru, et klassikaline gümnaasium on nende huvides,” sõnas Tulik.
Seevastu Põlva linnapea Tarmo Tamm ütles, et seal pole ühisgümnaasiumi ja keskkooli liitmine päevakorral, sest kui gümnaasium tegeleb põhiliselt ülikooliks ettevalmistamisega, siis keskkooli eesmärgiks on anda ka eelkutseõpet.
Haridusminister Tõnis Lukase andmeil on asutud klassikaliste gümnaasiumide loomise ideed vaagima ka Türil, Sillamäel, Läänemaa lõunaosas ja Järvamaa kirdeosas.
Viljandis kardetakse poliitmänge
•• Kuigi reaalselt alustaks Viljandi ühendgümnaasium tööd 2011. aasta sügisest, peab Viljandi linnapea Kalle Jents vajalikuks, et koolide liitmise otsus saaks volikogult heakskiidu juba enne jaanipäeva. „Ei tahaks, et koolide liitmisest saaks lähenevate riigikogu valimiste osa, kuigi üks opositsioonierakond seda väga soovib,” viitas ta Keskerakonna vastuseisule.
•• Möödunud nädala alguses oli Keskerakond kogunud Viljandi gümnaasiumide ühendamise vastu üle tuhande allkirja. Jentsi hinnangul üritab Keskerakond sellega valimiste eel lisapunkte teenida. Ta lisas, et ühendkooli loomise vastased jätavad märkamata selle, et koolide liitmisest võidavad kõige enam õpilased.
•• Plaani kohaselt avatakse ühendgümnaasiumis viis kuni seitse paralleelklassi, kus saab õppida süvitsi nii reaalaineid, humanitaaraineid, muusikat, sporti kui ka majandust. Uus gümnaasium hakkaks tööle Valuoja põhikooli majas. Praeguste gümnaasiumide põhikooliklassid jätkaks senistes hoonetes.
