Löwenruh’ pargi korrastamine peletab ööbikuid
Ehkki linnaosa asevanema Ülari Tiitsi sõnul on parki tekkinud suured kajakate pesitsemiskolooniad, mis tõrjuvad sealt tavapärased linnuliigid, nende hulgas ka ööbikud, on linnuteadlaste arvates liikide vähenemise põhjuseks hoopis parki jõudnud tsivilisatsioon.
“Üks liik saab teist välja tõrjuda siis, kui tegu on sama toiteobjektiga, kuid kajakas ei söö midagi ööbiku eest ära,” ütles Tallinna Linnuklubi juhatuse liige Rene Ottesson. Ornitoloogi sõnul on Tallinnas vaid üks naerukajakate koloonia, mis asub Paljassaares, enamik kajakaid on aga kogunenud Jõelähtme prügila juurde. “Seal oli neid ligi 10 000, kui ma hiljuti loendamas käisin,” märkis Ottesson.
Samuti linnuklubisse kuuluva Linda Metsaoru sõnul on linnuliikide arvukust Löwenruh’ pargis vähendanud praegused korrastustööd, millega kärbiti ka alustaimestikku. “Ööbikud vajavad palju põõsaid, sest see lind pesitseb ju maas,” ütles Metsaorg.
Linnuliikide vähenemine paratamatu
Metsaoru sõnul pole ööbikuid siiski juba mitu aastat pargis kuulda olnud, küll aga on nad pesitsenud eramajade juures.
Samas nentisid linnuspetsialistid, et liikide vähenemine on paratamatu ja tagajärgi muuta ei saa.
“Räämas see park on ja olen siiski poolt, et see korda tehakse,” nentis Ottesson.
Metsaoru sõnul loodab ta, et Löwenruh’ parki siiski nii puhtaks ei tehta, et lindudele üldse toitu ei jää. “Viimastel aastatel on seal mitmel korral hõrendatud, kuid kui lindudele mõelda, siis alustaimestikku hävitada ei tohi,” lausus Metsaorg, kes on igal kevadel viinud Lilleküla gümnaasiumi õpilased parki korrastama. Kuigi õpilased on veest prahti välja urgitsenud, on see siiski piisake meres.
Pargis töid teinud AS Terrati projektijuhi Tarmo Variku sõnul eemaldasid nad tiigipõhjast spetsiaalse ujuvekskavaatoriga ligikaudu 2400 tonni muda, oksarisu, autokumme, plekki ja muud sinna aastakümnetega kogunenud rämpsu. Kevadel teeb firma järelhoolduse.
Parki tulevad teed, valgustus ja käsitöökoda
Kristiine linnaosa vanema Lauri Laasi sõnul on praeguste tööde järel ringtiigis lõpuks veeringlus taastatud. “Löwenruh´s tehti puhastusraie, varem oli paik suhteliselt metsistunud, mõnest kohast läbimatu, nüüd võib seda juba pargiks nimetada,” ütles Laasi.
Järgmisena võetakse ette jalgteede, valgustuse ja kõige selle juurde kuuluva rajamine ning lammutatakse paar lagunenud hoonet.
Pargi eesotsas paiknev vana paekivist hoone on plaanis rekonstrueerida, et avada seal sepikoda või klaasipuhumiskoda, kus huvilised saaksid oma silmaga käsitöö valmimist jälgida.
Võimulolev koalitsioon on lubanud pargi korrastamisse kolme aasta jooksul 10 miljonit investeerida. Mullu kulus töödele 2,5 miljonit, selleks aastaks on ette nähtud vaid miljon. Ehkki Laasi loodab veel tänavu lisaraha saada, jääb lõviosa kuludest siiski järgmisse aastasse.
Pargis oli kalakasvandus ja restoran
Robert Nerman, ajaloolane: Löwenruh’ park on hektarisuurune ja see rajati praeguse Mustamäe tee kanti juba 18. sajandil. Algselt oli maa asekuberner von Löweni omanduses, kes rajas sinna suvemõisa, kuid Löwenruh puhkes õitsele 18. sajandi lõpul, kui see läks kindral Friedrich von Roseni valdusse.
Pisut enam kui kakssada aastat tagasi avati Löwenruh’ suvemõisas lõbustus- ja kümblusasutus, kus sai restoranis käia või keeglit mängida. Hiljem rajati tiikidesse kalakasvandus, mis suleti 50. aastatel.
Millised linnud on Löwenruh´ pargis?
Linda Metsaorg, Linnuklubi juhatuse liige: Ringtiikidel on tavaliselt sinikaelparte, kuid tänavu ei ole ma neid silmanud. Üldse on talvituvaid veelinde vähe, sest talv on soe. Tavaliselt on pargis arvukalt linde – laululindudest must-, laulu- ja hallrästaid, kindlasti on pesitsemas palju tihaseid, puukoristajaid, leevikesi ja värvulisi. Kohti, kus suurlinnas võib pesitsuskohta leida, pole palju. Läbirändel on vahel nähtud vähetuntud liike nagu jäälind ja suurnokkvint. Jäälinde oli seal eriti palju siis, kui oli kala. Pärast kalakasvandust võis sinna kokresid jääda.
