LUGEJALT: Pärast vabaduskella tulgu või veeuputus!

On igati tervitatav, kui meie pealinnapea erakonna eestvõtmisel vabaduskell sipsti püsti pannakse või enne valimisi sellest vähemalt kära tehakse, aga jumal hoidku – äkki saab ühtlasi nii ka Tallinn sopsti valmis ja tööjärg siirdub kõigi aegade staaĻikama töötu – Ülemiste vanakese kätte. Mis siis saab?

Tedagi, mis! Uputus tuleb. Ja suur. Toompead see õnneks ei riiva, nii et juhtimiskeskus jääb alles. Teisalt on muidugi ülim aeg sellele Ülemiste bomĻile ka tööd anda, kasvõi ühekordset. Igal halval on muidugi tasakaaluks ka mõni hea külg. Antud juhul – riikliku tähtsusega veekeskuse teke, valimisvõit pealekauba ja võib-olla midagi veel.

Meenub, et hiljuti (jälle enne mingeid valimisi!) käis äge kemplemine selle üle, kas teha Tallinna lahest üks suur erakondlik rahapesukauss ja selle mälestuseks püstitada keset lahte rahalaeva süles kandva rikkuri kuju. Kokkusattumus? Ei tea. Mõlemad – nii kell kui kuju on aga monumendi moodi asjad küll. Ja mõlemaga pistetakse rinda just enne valimisi eriti innukalt.

Kas pole see imetlusväärne ja samas imelik? Palju stabiilsemalt on tegeldud vabadussambaga, isegi aeganõudev konkurss on korraldatud ja puha. Muidugi – ka siin pole pääsetud kurioosumist – professionaalide täiesti ootamatu osavõtt konkursist on tekitanud ärritust.

Soovitan all-linna kolimisjärgus inimestele kolimiskava veel kord kaaluda, sest mine tea, äkki ongi keegi nõuks võtnud linn valimisteni jäänud kuu ajaga valmis treida. Tegemata on ju tõepoolest jäänud vaid see kell, surmatants las ootab libedaga veeuputust. Kõik muu on ju valmis või pole nii oluline, eks ju?