Lugu sellest, kuidas Kalevi spordipühamust korvpallihall ära „tinistati”

 (26)
Lugu sellest, kuidas Kalevi spordipühamust korvpallihall ära „tinistati”
----

Laenurägastik ja usk kinnisvaraturu pidevasse kasvu jätsid spordiseltsi hinnalise varata.

Mõne päeva eest spordisõpru külma dušina rabanud uudises spordiseltsi Kalev kolme kinnistu omanikuvahetuse kohta põimuvad segased laenulepingud spordiseltsi omaaegsete äripartneritega, küsitavused tegevjuhtkonna pädevuses ning kahtlus tegevjuhi kohusetäitja huvi­de konfliktis.

Mis on selle taga, et alates eelmise nädala reedest on kino Kosmos lähedal asuva spordiseltsi Kalev peahoone ja Staadioni tänaval asuva kinnistu omanikuks avalikkusele tundmatu osaühing Valdor Holding ning eestlaste kauaaegse spordipühamu Kalevi halli omanik samamoodi tundmatu OÜ Anemo Holding?

Kuidas tekkisid võlad, mis viisid enam kui saja-aastase ajalooga rahvusvärvides spordiseltsi miljoneid kroone väärt maatükid vastavalt tööriistafirma Mecro omanike kinnisvarahaldusettevõttele ja Kalevi tegevjuhi kohusetäitja Jaanus Glaasega seotud osaühingule?

Mis viis selleni, et spordiselts on abiks palganud saneerija, kelle abiga loodetakse varadest ja kohustustest ülevaade saada ning päästa ühtviisi nii väärtuslik kinnisvara kui ka Kalevi kuulus nimi?

Häda allikaks on veekeskus

Riigikogu liikmest spordiseltsi juhatuse esimees Peeter Kreitzberg selgitab, et kõigi hädade alguseks on viie aasta eest alustatud vana Kalevi ujula ümberehitus, mida nüüd tunneme Kalev SPA nime all. Amortiseerunud ujula asemele 2005. aasta lõpul kerkinud veekeskuse renoveerimiseks planeeriti esiti sada miljonit krooni, kokkuvõttes kujunes maksumuseks aga ligi kaks korda rohkem.

Samal teemal:

„Kui Kalev SPA-d ehitasime, lasti see meie täitevjuhtide poolt hinna osas lõhki,” selgitab Kreitzberg kahasse ärimees Jaan Manitskiga rajatud veekeskuse rajamise lugu. „Mõlemale omanikule läks ehitus 24 miljonit krooni kallimaks.”

Et vajaminevat raha saada, laenas Kalev Kreitzbergi sõnul toonase peasekretäri ja mitukümmend aastat spordiseltsis töötanud Rein-Vello Ojavere isikus 24 miljonit krooni osaühingult Valdor Holding.

Spordiseltsile 2005. aastal raha laenanud Valdor Holdingu puhul on tegu ettevõttega, mille omanikud on samad kui tuntud tööriistade ja seadmete müügiga tegeleval firmal Mecro OÜ. Valdor Holding oli selleks ajaks spordiseltsi partner teiste kinnisvaraprojektide juures ning oli Kalevilt ostnud hoonestusõiguse kahele Tallinnas ja ühele Pärnus asuvale kinnistule.

Veekeskus ise võttis kahe aasta eest ligi 50 miljoni krooni suuruse laenu pangalt DNB Nord, seeläbi sai spordiselts tagasi spaasse paigutatud 24 miljonit krooni laenuraha. Kuid miskipärast ei maksnud spordiselts toona tagasi Valdor Holdingult laenatud 24 miljonit krooni ja sellele lisanduvaid intresse, vaid tasus pelgalt 22,5 miljonit krooni ja jättis intressid sootuks maksmata.

Seega oli 2007. aasta algul seis selline, et spordiseltsil Kalev oli Valdor Holdingule maksmata 1,5 miljonit krooni ja Kalev SPA tootis omanikele korralikku kasumit. Sealt edasi läksid aga asjad segaseks. Põhjustel, mida seni pole soovinud või suutnud selgitada ei juulis ametist taandunud endine peasekretär Ojavere ega ka spordiseltsi 13-liikmeline nõuandvat rolli omav juhatus, võttis spordiselts juurde uusi laene.

„Meil olid suurepärased koostööväljavaated ja detailplaneeringud peale tulemas ning kuna oli näha, et raha tuleb tagasi nii Pärnus kui ka Tallinnas, siis võttis peasekretär laene juurde,” kirjeldab Kreitzberg. Kuid neid, samuti Valdor Holdingult võetud laenusid ei makstud korralikult tagasi ja Kreitzbergi sõnul vormistas Ojavere ühel hetkel senised laenud, neile lisandunud intressid koos viiviste ja trahvidega ümber uueks laenuks.

„Viivised kogu aeg rõõmsalt jooksid ja trahvid jooksid ka, aga meie juhatuses ei teadnud sellest midagi, kuna sel ajal rahustati meid maha kinnitusega, et kõik on tagasimakstav,” selgitab Kreitz­berg, kuidas paarimiljonilisest laenujäägist kasvas turbokiirusel paarikümne miljoni kroonini ulatuv võlgnevus. „Põhilaenusumma ei küüniks vast kuue miljoni, aga kui kõik kokku lüüa, siis oli tulemiks 20 miljoni kanti jääv summa,” lausus ta.

Loe veel

Suureks paisunud võlasum­ma tagatiseks pantis Kalev Valdor Holdingule kaks kinnistut, mida mõne aasta eest loodeti ühiselt arendama hakata. Nendeks on Tallinna kergejõustikuhalli kõrval ja Kalevi keskstaadioni vahetus läheduses asuv Staadioni 8 kinnistu ning kino Kosmos lähistel olev spordiseltsi peahoone aadressiga Pärnu maantee 41, kus tegutseb ka Eesti edukamaid võimlemisklubisid Piruett.

Esimene „pomm” lõhkes täna­­vu suvel, kui Kalevile raha laenanud ärimeestel sai täitmata lubadustest villand ning kohtutäitur arestis Kalevi võlgade katteks need kaks kinnistut. Spordiseltsi ühe juhatuse liikme sõnul saadi ka kinnistute arestimisest teada üsna juhuslikult, kui raamatupidaja selle otsa „komistas”. Ühekorraga kukkus taevas Kalevi kohal kokku – vara oli käest libise­mas ning polnud vahendeid riigimaksude ja palkade maksmiseks.

Kohtutäitur pani arestitud kinnistud müüki: Staadioni tänava oma kahe miljonis ja Pärnu maantee oma 18,2 miljoni krooniga, enampakkumine pidanuks toimuma tuleval esmaspäeval. Eelmisel nädalal jõudsid aga spordiseltsi juhid laenuandjatega kokkuleppele ja enampakkumine jääb ära – selle asemel sõlmiti koos intressidega ligi 22 miljoni kroonini ulatunud võlgnevuse katteks müügileping. Valdor Holding sai 18 miljoni krooni eest endale kaks kinnistut, Kalev aga õiguse kinnistud kahe aasta jooksul täpselt sama hinna eest tagasi osta. Vahepealsel ajal võib spordiselts seda vara kasutada, pindasid välja rentida ja soovi korral uut ostjat otsida.

Mängu astub tegevjuhi kt

Teist ja veelgi kummalisemat liini pidi jookseb omaaegse rahvussümboli, Tallinnas Juhkentali tänaval asuva Mihkel Tiksi, Aleksei Tammiste ning Aivar Kuusmaa ja Tiit Soku aegse Kalevi koduhalli omanikuvahetus. Kui suvel viisid spordiseltsi Kalev rahahädad Rein-Vello Ojavere lahkumiseni, tõi selts sinna tegevjuhi kohusetäitjana asju korrastama Eesti varakamate inimeste hulka kuuluva Jaanus Glaase.

Eelmisel nädalal, kui Kalevi üldkogu kavas oli Staadioni tänava ja Pärnu maantee kinnistute müük võlausaldaja Valdor Holdingule, kerkis ootamatu teemana üles ka spordiklubi võlg Kalev SPA-le ujumiskooli laste tundide eest.

Vajamineva summa laenas Kalevile kiirelt Jaanus Glaase firma, kellelt võetud ligi nelja miljoni krooni pealt tuleb aastaga ligi pool miljonit intressidena lisaks maksta. Krõbeda laenu pandiks on aga vana Kalevi hall.

Kas justkui maa alt kerkinud laenu juures pole mitte huvide konflikti? „Ma väga tahaks loota, et seda pole,” räägib üks Kalevi juhatuse liikmeid. „Kõigel on küll oma hind, aga intressi suurus on pisut üllatus, sest see pole päris sõbramehe poolest aitamine. Kuid olime fakti ees, et raha oli vaja.”

Ajalehes nimetuks jääda sooviv Kalevi juhatuse liige lisab, et ei näe samas põhjust Glaaset topeltmängus kahtlustada. „Kale­vi hall on laenu pant. Ja ma tõesti südamest loodan, et me saame oma kohustuste ja varaga kõik korda nii, et õnnestub spordihalli osas miskit endal teha,” avaldas ta lootust, et Kalev suudab aastase tagasiostuõiguse perioodi jooksul igale eestlasele tuntud kaarjate võlvidega spordihalli taas endale saada.

Peeter Kreitzberg tunnistab mitmeti tõlgendatava fakti Glaase osalusest tehingus tõeks, kuid poetab, et muud võimalust spordiseltsi tuleviku päästmiseks polnud.

Glaase ise Kalevist vestelda ei soovi, reageerides esmaspäeval Eesti Päevalehe pöördumisele lühikese repliigiga: „Tänan väga, ei soovi neil teemadel rääkida!” ning katkestades seejärel telefonikõne.

Seega praeguseks on spordiselts Kalev saanud ühelt võlausaldajalt armuaega kaks aastat, teiselt ja veelgi segasematel asjaoludel mängu astunud tegevjuhi kohusetäitja firmalt ühe aasta. Abi loodab Kalev ka saneerijalt, kes peaks seltsi rahaasjad luubiga üle vaatama.

Kui palju lepinguid, millistes summades ja kelle poolt spordiselts Kalevi nimel sõlmiti, on senini väga segane. Endine peasekretär keeldub seletustest, juhatuse esimees Peeter Kreitzberg peab aga info avaldamise kooskõlastama kõigi juhatuse liikmetega. Keeruline on ka hinnata, kes kannab vastutust, kui ärid kõrbevad ja varad panditakse ning laenulepingud on pigem sarnased SMS-laenudega.

Praegu on kõige olulisem spordiseltsi tuleviku tagamine, nagu rõhutavad ka sporditegelased ja kalevlased ise. Samal ajal vajab aga sisukat vastust ka küsimus, kas kogu segaduse taga on kellegi sohimäng, halb õnn või lihtsalt valearvestus?

Mis on Eesti spordiselts Kalev?

Igapäevases tegevuses ajavad asju juhatus ja peasekretär

•• Spordiseltsi Kalev asutamiskoos­olek peeti 24. mail 1901. aastal. Esimeheks valiti toona advokaat Ferdinand Karlson, aseesimeheks Konstantin Päts. Seltsi eesmärgiks seati eestlaste liitmine ühtseks rahvustervikuks ja tsaarivõimu venestuspoliitikale vastu astumine.

•• Praegu ühendab spordiselts kümmet piirkondlikku Kalevit ja 18 spordiklubi.

•• Mittetulundusühingu Eesti Spordiselts Kalev kõrgeim otsustusorgan on üldkogu, kuhu kuulub 43 liiget, kellest 28 on juriidilised ja 15 füüsilised isikud.

•• Üldkogude vahelisel ajal juhib seltsi tegevust juhatus, mis valitakse seltsi üldkogul iga nelja aasta järel.

•• 2006. aasta 9. septem­bril toimunud korralisel üldkogul valiti spordiseltsi juhatuse esimeheks tagasi Peeter Kreitzberg. Kalevi juhatuse esimehena on ta tegutsenud 2002. aastast, enne teda juhtis seltsi praegune Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann.

•• Juhatusse valiti 2006. aasta sügisel veel Inga Glaase, Kalle Klandorf, Ahti Kõo, Peeter Maspanov, Valdek Murd, Lembit Nöps, Rein-Vello Ojavere, Jüri Ott, Mati Palm, Anto Raukas, Mati Tolmoff ja Tõnu Tõniste.

•• Tänavu 10. septembril arvati Kalevi juhatusest välja Kõo ja Oja­vere ning 22. septembril Klandorf.

•• Seltsi igapäevast tööd korraldab pea­sekretär, kelle koht on pärast Rein-Vello Ojavere lah­kumist ametlikult täitmata. Veel küm­mekond päeva tagasi saadetud pres­siteates nimetas selts aga tegevjuhi ko­hu­setäitjaks Jaanus Glaaset.

Kohtla-Järve Kalevi juht pole müügiga nõus

•• Möödunud neljapäeval, 22. oktoobril peetud üldkogul oli esindatud 28 spordiseltsi Kalev liiget, kes pidid otsustama, kas anda kolme kinnistu müümiseks oma jah-sõna või mitte.

•• Ainsana hääletas müügi vastu kolme liiget (Kohtla-Järve Spordiseltsi Kalev, Sillamäe Spordiliitu Kalev ja Valdek Murdi) esindanud Kohtla-Järve Kalevi juht Ilmar Taluste (pildil), kes küsis, miks on vaja alustuseks maha müüa just Kalevi spordihall, mis on paljudele seltsi tuntuim sümbol.

•• Taluste hinnangul on üldkogu otsus Kalevi spordihalli müügi kohta õigustühine ja tehing tuleks vaidlustada. „Päevakorras oli punkt laenu võtmisest võlgade tasumiseks. Selle all hakati äkitselt arutama halli müüki – pärast seda, kui oli pikalt vaieldud, kes tohivad saalis viibida ja kes mitte,” selgitas Taluste, kelle sõnul oli põhikirjavastane juba üldkogu kokkukutsumine kõigest kahepäevase etteteatamisega.

•• „Müügitehingu arutamisel püüdis esimehe volitusel majandustehinguid tegev Jaanus Glaase tükk aega varjata, kellele halli tahetakse müüa. Lõpuks oli ta sunnitud tunnistama, et tema endaga seotud firmale. Kogu asja arutamine jättis mulje sahkermahkerist,” ütles Taluste.

•• Tõepoolest, juba päev hiljem sõlmiti ostu-müügileping, millega Kalev müüs spordihalli septembrikuus loodud firmale Anemo Holding OÜ ja kinnistule on seatud kaheksa miljoni krooni suurune hüpoteek Glaasele kuuluva osaühingu Gatsby kasuks.

•• Kauaaegne kalevlane Taluste möönab, et kui seltsi majandusseis on halb, tuleb midagi müüa. „Aga ma ei saa aru, miks mindi just Kalevi halli kallale. Kardan, et tulevikus võidakse maha parseldada teisedki Kalevi rajatised,” lisas Taluste.

•• Samasugust hirmu tunneb ka Pärnu Kalevi esimees, tunnustatud sõudetreener Matti Killing, kelle hinnangul on Kalevil ka suvituslinnas objekte, millele ärihaid hammast ihuvad.

•• „Otse mere ääres asuv Kalevi staadion oleks asukoha poolest rammus suutäis. Meil on plaanis teha mõningaid ettevalmistusi, et spordibaasid ja nende alune maa poleks lihtsalt üles ostetavad. Näiteks Kalevi sõudebaasi puhul soovime, et hoonestusõigus seataks sõudekeskuse kasuks. Baaside valdajad vajavad tuleviku suhtes kindlust, muidu pole mõtet teha ka taotlusi europrojektidele vahendite hankimiseks,” rääkis Killing.

Tallinna Kalevil jäi rendileping sõlmimata

•• Spordiseltsi Kalev juhatuse otsusega anti spordihall sügisel rendile Tallinna Kalevile, mille juhi Kalle Klandorfi (pildil) sõnul pole rendilepingut aga tänase päevani vormistatud. „Nüüd kuulsin, et hall pandi hoopis müüki!” imestas Klandorf. „Halli pole suudetud korralikult majandada, näiteks oleme teinud Tallinna Kaleviga selle kasutamiseks ettemakseid, et töötajatele saaks palgad makstud.”

•• Klandorf ise astus kuu aega tagasi spordiseltsi juhatusest välja. „Ma ei saanud olla juhatuses, mis nüüd tegeleb vara müügiga, sest võib-olla süüdistatakse hiljem ka mind selle mahaparseldamises,” ütles Klandorf.

•• Kalevi spordihallil on Eestis spordipühamu staatus. Nõukogude ajal seisid inimesed tundide kaupa piletisabas, et pääseda Kalevi korvpallimeeskonna mängule Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Praegugi on peamine rahva saali tooja korvpall ja Kale­vi korvpalliklubi juhid on eri aegadel küsinud halli spordiseltsilt rendile. Läbirääkimised jooksid alati tühja – väidetavalt esitas spordiselts liiga kõrgeid nõudmisi.

Kommentaar

Tõnu Seil

kultuuriministeeriumi asekantsler

Viimaseid uudiseid olen lugenud leheveergudelt, kuigi olin kursis, et neil on võlgadest vabanemiseks erinevaid plaane. Spordiselts Kalev on mittetulundusühing, teisisõnu nad võivad teha, mida ise tahavad. Praeguste sündmuste taustal võin öelda, et olen nukker – nad oleks võinud Eesti Olümpiakomitee või riigiga kas või nõu pidada. Seitsme viimase aasta jooksul olen Kalevi inimestega kohtunud kolmel korral, mida on ilmselgelt liiga vähe.

Riik toetab Kalevi tegevust paarisaja tuhande krooniga aastas. Ja just nimelt tegevust, meie ülesanne ei ole kogu seda aparaati üleval pidada. Tegevjuht Ojavere ajal kuulsin ka arvamusi enda tööst ning nõudmisi, miks ometi riik nende palkasid kinni ei maksa.

Spordiseltsil Kalev on käes meeletu varandus, kuid nad ei ole juba aastaid osanud sellega midagi peale hakata.

Kommentaar

Aleksei Tammiste

endine korvpallur, peab Kalevi spordihallis kohvikut

Ma ei teagi, mida mõelda, kui inimest, kes oli Kalevi tegevjuht (Rein-Vello Ojavere – toim), nii suure võla tõttu vastutusele ei võeta. Näib, et Ojaverele oli spordiseltsi põhjalaskmine kasulik. Kontrollimata tegevus, kahtlased tehingud.

Juhatuse esimees Peeter Kreitzberg, spordivõõras inime­ne, tegi kõike nii, nagu Ojavere rääkis.

Ojavere lubas, et hall saab katuseremondi raha, seda ei tulnud. Administratiivhoone Staadioni 8 ruumid olid aastaid rendile antud, räägiti mingist oma projektist, mida ei tulnud.

Siis müüdi spordihall võileivahinna eest võla katteks ärimehele, kel pole spordiga mingit seost.

Miks ei tehtud avalikku enampakkumist? Vahel tekib tunne, et KGB tegutseb jälle!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare