Läinud nädalal lahkus meie seast 102 aasta vanusena Eesti NSV aegne ühiskonnategelane Olga Lauristin (sündinud Künnapuu). Lauristin pandi 20-aastase kommunistina vangi 1924. aastal pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset ja mõisteti eluks ajaks sunnitööle. Ta vabanes 1938. aastal presidendi amnestiaga.
Turvanõuded: Politseikooli lasketiir osutus üliohtlikuks
Distsiplinaarjuurdluse tulemusena avastati, et Paikuse politseikooli lasketiiru olukord on üliohtlik, kirjutas Eesti Ekspress. Lasketiiru otsaseina katteplekk ja seina ülaserv on kuulidest augustatud. Kuulide laskealalt väljalendamise põhjusena avastati muu hulgas lasketiiru otsaseinas asuvas muldvallis kivid, mis tekitasid rikošetiohu.
Vaprus: Naaber päästis tulest neli last
Naaber päästis läinud teisipäeval Lääne-Virumaal Liigvalla külas põlevast korterist neli last. Kahekorruselise, 12 korteriga kivimaja teisel korrusel hävis üks tuba, teine tuba sai suitsukahjustusi. Naaber päästis põlevast korterist neli last, kes pääsesid vigastusteta, nende seisundit kontrollis kiirabi.
Valimised: Parlament üritab taas e-valimisi seadustada
Riigikogu tuleb homme kokku erakorralisele istungile arutama presidendi poolt juba teist korda tagasi lükatud seadust e-valimiste kohta. Põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publica liige Urmas Reinsalu, kes on üks erakorralise istungi kokkukutsumise algatajatest, leiab, et muudatusi pole vaja seadusse teha.
Vaidlus: Ruhnu läheb laevaliikluse pärast kohtusse
Laevaliikluse graafikuga rahul-olematu Ruhnu vallavalitsus kaebas Saare maavalitsuse halduskohtusse, kirjutas Meie Maa. Kaebuses seisab, et kuigi ruhnlaste arvates võiks liinilaeva väljumisaeg Roomassaarest olla kell 13, kinnitas maavalitsus sõidu-graafiku väljumisega neljapäeviti, reedeti ja laupäeviti kell 9.
Venemaa keeldub piirilepingut heaks kiitmast
Venemaa välisministeerium teatas läinud kolmapäeval, et ei saa Eesti–Vene piirilepinguid heaks kiita, sest riigikogus vastu võetud ratifitseerimistekst sisaldab vastuvõetamatuid väiteid.
Vene välisministeeriumi hinnangul sidus Eesti lepingute ratifitseerimise riigisiseste dokumentidega, mis ei vasta objektiivsetele oludele, loovad lepingute tõlgendamiseks ja jõustamiseks vale konteksti ning nurjavad aastate jooksul lepingute vastuvõtmiseks tehtud töö.
Välisministeeriumi teatel on Eesti riik lepingute ratifitseerimisel näidanud üles head tahet, lisades, et 18. mail allakirjutatud piirilepingud esitati kiiresti riigikogule ja parlament ratifitseeris lepingud juba 20. juunil.
Kolmapäeval kuulutas ratifitseerimisseaduse välja president Arnold Rüütel, millega on sisuliselt kõik Eesti-poolsed lepingute sõlmimisega seotud tegevused lõppenud.
“Valitsus ei sidunud ratifitseerimist mingite omapoolsete, uusi nõudmisi esitada võimaldavate lisadega ja seda ei teinud ka eelnõu täiendanud riigikogu,” märkis Eesti välisministeerium. “Seda lähenemist kinnitas veel kord väga selgelt välisminister esinemisel 20. juunil riigikogus.”
