üRO arenguabiprogramm (UNDP) toetab Peipsi järve piirkonna arengu projekti, kuna Peipsi järv ja selle ümbrus võiks kujuneda oluliseks turismipiirkonnaks, mis aitaks parandada sealset tööhõivet. Praeguseks on UNDP toetanud 50 000 dollariga mittetulundusühingu Peipsi Järve Projekt (PJP) tööd. PJP tööd toetab rahaliselt ka Virginia ülikool Ameerika ühendriikides.

Projekti üks eesmärk on arendada järve mõlemal kaldal elavate inimeste kontakte, omaalgatust Peipsi järve piirkonnas ning koostööd järve rikkalike kalavarude kaitsel, teatas UNDP Eesti esindus.

Sõrves avati mälestusmärk merel hukkunud sõjapõgenikele

Pühapäeval avati Sõrve säärel mälestusrist laatsaretlaeval Moero hukkunud sõjapõgenikele. Moero hukkus 22. septembril 1944 Vene ründelennuki heidetud torpeedost. Laatsaretlaeval olid haavatud Saksa sõdurid ja samuti tsiviilelanikud, kokku 3800 inimest. Enamik neist hukkus. Tegemist on ohvriterohkeima laevahukuga Läänemerel.

Jämaja kalmistul Sõrves kõrgub metallist 3,3-meetrine rist. Mälestusmärgi rajamine läks maksma ligi 10 000 krooni.

Pärnus avati vanurite päevakeskus

Pärnus avati eile vanurite hooldekodu territooriumil klubihoone, mida hakatakse edaspidi kasutama vanurite päevakeskusena.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Eha Ristimets teatas, et Tammsaare tänaval asuvas endises klubihoones võivad tegutsema hakata pensionäride rahvatantsu-, käsitöö-, laulu- ja võimlemisringid eakatele, kel jätkub aega ja tahtmist midagi ise teha.

Pärnu vanurite päevakodu rajamise algatasid sõpruslinnade Oskarshamni ja Pärnu Rotary-klubid ning Pärnu linnavalitsus.

Kogu objekt läks maksma 610 000 krooni. Sellest 351 220 krooni annetasid rootslased. Pärnu tänavuses linnaeelarves on planeeritud päevakeskuse ülalpidamiskuludeks 230 000 krooni, lisaks otsustas linnavalitsus anda keskuse käivitamiseks veel 20 000 krooni.

Ervin Pütsepa mälestusfondi esimese aastapreemia sai Mai Levin

Ervin Pütsepa mälestusfond määras oma esimese aastapreemia kunstiteadlasele Mai Levinile Märt Laarmanni elu ja loomingut käsitleva monograafia eest.

Aastapreemia suurus on 10 000 krooni.

Fondi asjur Tiit Lillipuu ütles, et Ervin Pütsepa mälestusfondi lõid eelmisel aastal pärast arhitekti ja kunstiajaloolase Ervin Pütsepa surma Rootsis tema lapsed. Fondi eesmärk on edendada Eestis kunstiajaloo uurimist. Auhinda hakkab fond välja andma igal aastal ning sellega tunnustatakse Eesti kunstiajaloolasi, kes on aasta jooksul avaldanud kõige silmapaistvamaid töid.

Eestis sündinud Ervin Pütsep projekteeris Rootsis üle 50 haigla ning avaldas mitu arhitektuuriteoreetilist kirjutist. Ta uuris ka eesti kunstiajalugu - alates vanimatest kunstileidudest kuni 1920. aastate kunstnike põlvkonnani.

Laste Laupäevakool alustas uut õppeaastat

Laupäeval alustas hooaega viie- kuni kaheteistaastastele mõeldud Laste Laupäevakool, mis tegutseb juba mitmendat aastat Mainori Majanduskooli tiiva all.

Laupäevakoolis antakse majandus-, kombe-, kunsti-, arvutiõpetust ja õpetatakse inglise keelt. Vene õppekeelega grupid saavad lisaks teadmisi eesti keelest ja kultuuriloost.

Esialgu saab laupäevakoolis õppida vaid Tallinnas ja Paides, kuid peatselt on kavas tütarkoolid avada ka mujal Eestis.

õppetöö koolis on maksab 499 krooni kuus ja kursuse kogumaht on 120 tundi.

Saaremaa vaimulik asub teenima Värska kogudust

Eesti apostliku õigeusukiriku peapiiskop Johannes määras Muhu ja Lääne-Saaremaa koguduste preestri Andreas Põllu teenima Värska kogudust Põlvamaal.

Ajalehele Oma Saar on Andreas Põld selgitanud, et tema ümberpaigutamise põhjuseks oli väike töökoormus. Saaremaal ja Muhus on 1600 koguduseliikme kohta kolm vaimulikku, ent maailmapraktika kohaselt loetakse normaalseks, kui ühe vaimuliku hoole all on 1000 koguduseliiget. Värskas olevat ühesainsas koguduses rohkem liikmeid kui kogu Saaremaal kokku. Uue preestri teenida jääb peale Värska kogu piiriäärne ala.

Preester Andreas Põld ütles, et nende 56 Eestis asuva õigeusukiriku hulgas, mis jäävad Konstantinoopoli patriarhaadi alluvusse, on kõik 14 Saaremaa kogudust.

Kaalutakse vanglate andmist erafirma valvata

Riigi Täitevameti ja turvafirma ESS spetsialistidest moodustatud töögrupp vaatab praegu üle Eesti vanglaid ja hindab võimalusi nende valvamiseks turvafirmade poolt. Täitevameti direktori kohusetäitja Olavi Israel on öelnud ajalehele Pärnu Postimees, et erafirma palkamise kulud ei tuleks suuremad kui riik praegu vanglate valvamise eest maksab.

Israeli sõnul tingis töörühma moodustamise suur vanglatest põgenemiste arv.

"See, et erafirma valvab riigiasutust, pole sugugi imelik. Eesti ongi selles suhtes maha jäänud. Näiteks Lätis läheb järgmisel aastal üks vangla täiesti erafirma kätte, riik ainult rendib kinnipidamiskohta," väitis Israel.

Israeli kinnitusel on lõplik eesmärk asendada kinnipidamiskohtades kogu inimvalve tehnilise valvega.

Eksperthinnangud ja ettepanekud peavad täitevametisse laekuma 4. oktoobriks.

ETA/Baltic News Service