Paikuse politseikoolis eile toimunud vastuvõtukatsetel uue politseinike kursuse komplekteerimiseks kandideeris 26 kohale üle 40 soovija, neist pooled tütarlapsed. Vastuvõtukatsetel kontrolliti kandidaatide füüsilisi võimeid, neil tuli läbi teha kutsesobivuse test, vestlus ja eesti keele oskuse kontroll.
Politseikooli direktori Jüri Meritsa sõnul teevad kohalike politseiasutuste poolt kooli lähetatud ja katsed edukalt läbinud noored koolis läbi aastase kursuse, saades politseiniku kutse. Politseiametnikke valmistatakse Eestis ette veel Tallinna Politseikoolis, kus õppeaeg on kaks aastat, ning Riigikaitse Akadeemias. Ka Paikuse Politseikool valmistub üleminekuks kaheaastasele õppeajale, märkis Merits.
Aegviidu-Tapa liinil sõidavad reisirongid endistviisi
Eesti Raudtee ei ole veel otsustanud reisirongide liikluse vähendamist Aegviidu-Tapa liinil, ütles eile Eesti Raudtee reisiveoameti juhataja Peep õim.
"Sõnumilehes ilmunud uudis rongide käigust ära jäämise kohta on vale," lausus õim. Tema sõnul pole teada, et keegi raudteeametnikest oleks vastava teate massiteabevahenditele edastanud. õimu sõnul pole Eesti Raudtee loobunud mõttest vähendada reisirongide liiklust Aegviidu-Tapa liinil, see ei toimu aga lähipäevil. Täna arutatakse raudteeliiklusega seonduvat Järva maavalitsuse esindajatega, märkis õim.
Mandri ja Vormsi vaheline jäätrass kinni
Lääne teedevalitsus sulges eile mandri ja Vormsi vahelise jäätee, sest jääl on liiga palju vett.
Villised ja dzhiibid saavad siiski veel mandri ja Vormsi vahel sõita, ütles teedevalitsuse juhataja Vello Kippak. Ta ei välistanud, et ilmastikuolude soodsamaks muutumisel avatakse jäätrass taas, kuid ilmselt mitte kauemaks kui paariks päevaks.
Saaremaa laevakompanii Põhjaliinide direktori Vello Heinmetsa sõnul on jaanuari lõpus katkenud mandri ja Vormsi vahelise praamiliikluse taastamine raskendatud. Endine laevatee on ammu kinni külmunud, uue rajamine võiks praami ära lõhkuda, lausus Heinmets. Ta märkis, et võib-olla tuleb mõnes kohas hakata jääd õhkima.
Pühapäeval suleti ka mandri ja Muhu saare vaheline jäätrass, Rohuküla-Heltermaa jäätee läks kinni juba märtsi keskel.
Kalad surevad hapnikupuudusesse
Tänavu talvel on väga palju kalu surnud paksust jääkattest tingitud hapnikupuudusesse, kalade täielikku kadumist Eesti siseveekogudest pole siiski karta.
Keskkonnaministeeriumi nõuniku Toomas Frey sõnul on keskkonnaseire tegijad Tartumaal Saarejärves ühe ruutmeetri jääkatte lõhkumise kohta leidnud keskmiselt 30 surnud kala. Maardu järves avastasid keskkonnaministeeriumi töötajad, et kuni meetripaksuse jääkatte all asuvas vees pole üldse hapnikku, mis tähendab, et palju kalu on hukkunud, ütles ministeeriumi pressiesindaja.
Keskkonnaspetsialistide hinnangul ei ohusta looduslikest protsessidest tingitud kalade talvine suremine siseveekogusid sel määral, et kalad nendest täielikult kaoksid. Frey sõnul ei saa inimesed kalade päästmiseks enam midagi ära teha. Veekogudel on jää õhkimine põhjendatud üksnes seal, kus selle abil vabastatakse veevool jäätakistusest, kalade päästmise eesmärgil seda teha ei tasu, sest õhkimise käigus hukkub palju vee-elanikke.
Baltic News Service/ETA
