Luik täidab omatehtud töövihikut
Kaitseminister Jüri Luik täidab hoolsalt Eesti töö-vihikut NATO-sse pürgi-misel ja lubab Eesti kaitsekulutused viia normaalsele tasemele – kolme aastaga kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Poliitikud, ohvitserid ja muidu ametnikud on aastaid kõlavalt rääkinud, et NATO liikmeks saamiseks tuleb kodutöö ära teha. Mis imeasi see paljuräägitud kodutöö on?
Tegelikult on see terve kompleks kõikvõimalikke poliitilisi, majanduslikke, kaitsealaseid ja muid abinõusid, mida ühelt riigilt nõutakse NATO-küpseks küpsemiseks.
Poliitiline ja majanduslik ettevalmistus NATOga liitumiseks on sarnane sellega, mida riik teeb liikumisel euroliidu suunal. Sel sügisel valminud ja NATOle üle antud Eesti NATO liikmelisuse saavutamise aasta programm (Membership Action Plan - MAP) sisaldab kõiki demokraatlikule riigile omaseid põhimõtteid.
Millised need põhimõtted siis on?
Alustame algusest: Eestis on toimiv turumajandus, poliitiline demokraatia, sõnavabadus, toimiv kohtusüsteem ja nii edasi. Ühesõnaga, on kõik need tingimused, mis lubavad ühte riiki nimetada demokraatlikuks ning annavad seega sellele riigile võimaluse kandideerida NATO liikmeks.
Aga kindlasti on selles plaanis ka konkreetsed riigikaitselised osad või peatükid?
Jah muidugi. Edasi on seal kirjas kõik see, mida on meil vaja ette võtta kaitseväe NATO küpseks tegemisel. Rahvuslikul plaanil on viis olulist osa. Poliitilis-majanduslikust ma juba rääkisin.
Sõjaline osa räägib kaitseväes läbiviidavatest muudatustest
Väga oluline ressursside osa peab andma NATOle vastuse, kas meil on piisavalt palju katet sellele, mida me teha plaanime. Kaitsekulutused peaksid järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt tõusma 1,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Neljas osa puudutab info julgeolekut. See tähendab: milline on meie võime käsitleda konfidentsiaalset informatsiooni ja milline on meie usaldusväärsus.
Programmi viimane osa räägib õigusalasest valmisolekust. See osa on väga normitehniline ja käsitleb meie võimet ühineda rahvusvaheliste lepingutega, mis sätestavad NATO liikmete käitumist.
Kes annab Eesti riigile tegutsemiskava ja kontrollib selle täitmist?
See plaan ehk MAP ongi tegutsemiskava. Eestis on loodud NATO-suunalise töö koordineerimiseks ministrite komisjon, mida juhib peaminister Laar. Komisjoni kuuluvad välis-, kaitse-, justiits- ja siseminister ning kaitseväe juhataja. Valitsuse otsusega on pandud sellele NATO komisjonile järelevalve selle plaani elluviimise üle. Loomulikult vastutavad ka kõik ministrid oma haldusala piires.
Piltlikult öeldes koostas ja trükkis Eesti endale ise töövihiku NATO kodutööde tegemiseks?
Põhimõtteliselt küll. See on meie plaan ja meie peame hakkama seda ellu viima. Aga enne plaani lõplikku vormistamist kooskõlastasime me seda paljude NATO liikmesriikidega, kellelt saime palju kasulikke näpunäiteid.
Kas NATO ei kontrolli liikmekandidaadi töövihikut üldse?
Kontrollib. Juba maikuus tulevad Tallinnasse NATO eksperdid, kes hakkavad hindama, kuidas meil selle plaani täitmisega on läinud, milline edu meil on olnud. Nende plaanide loogika on, et igal sügisel antakse NATOle järjekordne plaan üle. Järgmisel kevadel kontrollivad NATO eksperdid saavutatut, hindavad ja teevad ettepanekud uue plaani kohta. Järgmisel sügisel esitab kandidaatriik taas NATOle uue plaani.
Miks esitasite kohe viisaastaku plaani?
Plaani ametlik nimetus on aastaplaan. Kuid tegelikkuses pole võimalik planeerida ühe aasta kaupa, sest riigikaitse ülesehitamine on pikaajaline töö. Nii et tegelikult viie aasta plaan. NATO ei ole küll seda ette kirjutanud, aga üldiselt planeerivad NATO riigid ise, taotlejariigid ning ka näiteks meie lõunanaabrid Läti ja Leedu tegevust viie aasta peale ette.
Kas kaitseministeerium ei ole varem üldse mingit kaitseväe arengukava koostanud?
Kavu on koostatud nii kaitseministeeriumis kui peastaabis. Ainult kokku pole need kavad enne saanud. See on seotud paljude põhjustega.
Eelkõige Koonderakonna valitsustega?
See on seotud mitmesuguste asjaoludega. Aga nüüd see plaan on.
Aga miks pole Eesti riigil siiani julgeolekukontseptsiooni või -kava?
Meil on parlamendis heaks kiidetud dokument nimega "Riigikaitse põhisuunad".
Mis on küll üsna, et mitte öelda väga üldsõnaline.
Mis on üldsõnaline, kuid laias laastus kajastab meie suundumusi, kaasa arvatud soovi liituda NATOga.
Põhisuundades üldse kaks suundumust ongi: esiteks me tahame NATOsse ja teiseks me peaksime ise ennast kaitsma. Puudub julgeolekukontseptsioon ja kaitsedoktriin, millest enamik Lääne asjatundjad saaks üheselt aru. Miks?
MAPis sisaldub nii julgeolekukontseptsioon kui kaitsedoktriin. Ühte kirjutavad praegu põhjalikumalt lahti välisministeeriumi eksperdid, teist meie koos kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimäega.
Milline hakkab MAPi järgi olema sõjaline riigikaitse? Mitu lennukit ja allveelaeva kavatseb Eesti soetada?
Kava on üsna põhjalik. Mitmesugustel põhjustel ei saa ma seda kõike väga detailselt lehes kirjeldada. Praegu on kaitseministeeriumi koduleheküljel väljas selle kava lühikokkuvõte. Me üritame panna internetti üles kõik, mis sellest programmist on avalikustatav. Sõjaline osa sätestab juba heaks kiidetud ja toimiva reservarmee põhimõtte.
Ajateenijate väljaõpetamise reservsõduriteks?
Just. Ja nende organiseerimise reservpataljonidesse, mis peavad tagama meie põhilise kaitsevõime. Järgmise kolme aasta eelistus on infrastruktuur.
Nõukogude armeelt üle võetud kasarmud ja sõjaväelinnakud ei vasta tänapäeva nõuetele ega armee arengu loogikale. Kaitsevägi vajab uusi kasarmuid, ladusid, laskevälju. On ju häbiväärne, et eesti suurtükiväelased peavad Soomes lahinglaskmistel käima.
Reservpataljonidele tuleb soetada ette nähtud relvastus ja varustus.
Mart Laari esimene valitsus relvastas eesti sõduri juudi püssidega. Milliseid uusi relv kavatseb teine Mart Laari valitsus soetada?
Peame soetama õhu- ja tankitõrje relvastust. Plaan on suhteliselt maalähedane, allveelaevu kavas ei ole.
Viie aasta plaanis on luua kolm reservbrigaadi.
On see suund.
See tähendab koolitada, relvastada ja varustada viie aastaga 10 000 –15 000 meest, sõltuvalt brigaadi koosseisust. On see reaalne?
Plaan on alustada kolme brigaadi struktuuri loomist. Viie aasta jooksul loome üksusi nende brigaadide koosseisu.
Mida tähendab NATOle esitatud plaan maksumaksjale?
Maksumaksjale tähendab see, et Eesti kaitsekulutused tuleb viia normaalsele tasemele, kolme aastaga kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Kas eestlased üldse tahavad NATOsse?
Küsitlused näitavad, et NATO on populaarne. NATO on küsitlustes tihti populaarsem kui Euroopa Liit. Riigikogus vastu võetud Riigikaitse põhisuundades on NATOga liitumine selgelt välja öeldud. Võib öelda, et eesti rahvas on oma esinduskogu kaudu otsuse langetanud. Sellest meile praegu piisab, et asja edasi ajada.
Kas te tõesti usute, et Eesti on aastaks 2002 küps NATOga liitumiseks?
Ükski taotlejariik ega isegi juba liitunud Poola, Tshehhi ja Ungari ei ole küps selles mõttes nagu ükskõik milline vana NATO liige. Kõige olulisem on, et meil on süsteemne tegevusplaan, selle täitmiseks eraldatud ressursid ja nii tsiviilametkonnas kui ka ohvitserkonnas intellektuaalne võimekus neid plaane ellu viia. See on see, mida NATO tähelepanelikult jälgib. Vaadatakse seda, kas me ühemõtteliselt ja selgelt jälgime tehtud plaani ning kas see plaan vastab ka NATO standarditele ja ootustele.
Teie eelkäija Andrus Öövel rääkis palju tarkväest. Kas jätkate tema joont?
Kahtlemata peab Eesti sõdur olema tark. Arvestades väikest inimressurssi, võiks Eesti üks trump olla parem informeeritus, parem koordinatsioon ja paremad relvad. See kõik seondub nii ohvitseride haritusega kui ka tehnikaga, mis on nende käsutuses.
Kas kaitsevägi jätkab, hoolimata Sakala tänaval leiutatud uuest sõnast tarkvägi tööliste ja talupoegade armeena, jättes üliõpilased kõrvale põhiseadusliku kohustuse täitmisest?
Mitte mingil juhul. Uus kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu ei erista üliõpilast mõnest teisest sotsiaalsest rühmast. Kõik peavad minema aega teenima. Üliõpilastel on vaid siin suurem valik, sest nad võivad oma teenistusaega mõnevõrra edasi lükata. Ka on kaitseväeteenistuse seaduses jäetud üliõpilastele võimalus läbida teenistus suvistel reservohvitseride kursustel.
Kas te usute, et kõik üliõpilased sobivad ohvitserideks?
Selle peab otsustama kaitseväegi. Kes ei sobi lahinguohvitserideks, kõlbavad võibolla erialaohvitserideks.
Kas Eestil peaks olema ka kriisiolukordadeks valmisoleku seadus nagu Soomel – laadis "loe ja täida"?
Meil käib vaidlus, selle üle, kas on vaja või ei ole. Osaliselt vastab sellele olemasolev eriolukorra seadus.
Eriolukorra seadus räägib rohkem sellest, kuidas eriolukorda välja kuulutada. Mida ja kuidas eriolukorra ajal teha, ei ole seal küll lihtsale kaitseliitlasele ühtmoodi arusaadavalt kirjas.
Jah. Ka minu isiklik seisukoht on, et olemasolevat seadust võiks oluliselt täiendada ja niiviisi sätestada valmisolek, ehk siis seesama, mida on soomlased sätestanud oma seaduses. Riigikaitsealased seadused peavad olema täpsed. Nende seaduste järgi annavad ülemad käske ja alluvad on kohustatud neid täitma. Seaduste üldsõnalisus annab liiga palju tõlgendamisvõimalusi ja see ei ole hea. Sõjaaja ja rahuaja riigikaitse seadused valmisid poliitilise kompromissina ja neis on liiga palju...
...belletristikat?
Ütleme, belletristikat.
Kas teie arvates peaks põhiseadust muutma nii, et kaitseväe juhataja alluks kaitseministrile, mitte presidendile nagu praegu?
Ma ei tegele praeguses ametis põhiseaduslike küsimustega, mul on muresid niigi palju. Sellega tegeleb parlamendi põhiseaduskomisjon.
Ma usun, et seadus peaks tagama tasakaalustatud juhtimise, kus president sõnastab riigikaitse üldsuunad. Presidendil on ka "süütevõti", tal on ainsana õigus käivitada armee kasutamise mehhanism. Kaitseväe igapäevane töö ja arendamine jäägu kaitseministri peavaluks.
Kaitseminister Jüri Luik
Sündinud: 16. augustil 1966 Tallinnas.
Haridus: 1989 Tartu Riiklik Ülikool, ajakirjandusteaduskond.
Teenistuskäik:
1999 – kaitseminister;
1996 - 1998 – Eesti Vabariigi suursaadik NATO juures ja Beneluxi maades;
1995-1996 – Carnegie Fond, vanem teaduslik kaastöötaja;
12.01-17.04.1995 – välisminister;
1993-1994 kaitseminister;
1992-1993 – minister, Eesti delegatsiooni juht Eesti-Vene läbirääkimistel;
1992 – Riigikogu liige;
1991-1992 – välisministeerium, poliitikaosakonna juhataja;
1989-1991 – Eesti Instituut, anglosaksi maade ekspert;
1988-1990 – Vikerkaar, toimetaja.
Eraelu: abielus, poeg
Eesti kodutöö NATO-suunal
EESTI NATO LIIKMELISUSE SAAVUTAMISE PROGRAMM (MAP - MEMBERSHIP ACTION PLAN) HÕLMAB:
* Poliitilis-majanduslikke, sõjalisi, ressurssidealaseid, informatsiooni julgeoleku (salastatud teabe kaitse) alaseid ja seadusandlikke teemasid
KAITSEJÕUDUDE ARENGU EESMÄRGID 2000 – 2005:
* Kaitsejõudude sõjaaegse suuruse järkjärguline kasv
* Kolme reservjalaväebrigaadi väljaarendamine
* Õhuseiresüsteemi väljaarendamine
* Kiirreageerimisjõudude arendamine
* Miinitõrjealase võimsuse suurendamine
* Sõjalise hariduse ühtlustamine ja standardiseerimine
* Ohvitseride ja allohvitseride baasväljaõppe läbiviimine Eestis
* Kaitseväelaste töötingimuste ja sotsiaalse turvalisuse parandamine
* Mobilisatsiooni ja valmisolekusüsteemi arendamine ja reorganiseeri-mine
* Kaitsejõudude logistikakontseptsiooni väljatöötamine
* Ladude süsteemi moderniseerimine
RELVASTUSHANGETE EELISTUSED 2000 – 2005:
* side- ja õhuseiresüsteemid
* õhukaitsevarustus
* tankitõrjevarustus
* miinitõrjeks vajalik varustus
