Linnud tulevad sinna, kus on söök. Tallinna linnuklubi juhatuse liige Rene Ottessoni sõnul tulevad veelinnud kohtadesse, kust nad süüa saavad. “Alguses toideti seal võib-olla tuvisid, siis, kui veesilmad kinni külmusid, avastasid selle enda jaoks ka teised linnud,” arvas Otteson.

Palju on veelinde ka näiteks Kadrioru tiigi servas, kuigi tiigil on jääkaas peal. “Inimesed on neid nii palju toitnud, et nad ei viitsi ära lennata. Kui toit on omast käest võtta, siis nad ei otsigi teisi kohti. Nad ka ööbivad seal, mis on neile ohtlik ringiluusivate koerte ja kasside pärast,” sõnas Otteson.

Samas on linnas ka jäävabasid veesilmu, näiteks Rocca al Mare ojas ja lauluväljaku juures. Viimases oli Ottesoni hinnangul neljapäevase seisuga umbes 600 – 800 lindu, neist 80 – 90 luiged.

“Talv on veel pikk. Kui ka need kohad külmuksid, siis poleks Tallinnal luikede päästmiseks midagi teha,” arvas Otteson. Lähim suurem jäävaba veesilm on linnuteadlase andmeil Tallinnast linnulennul saja kilomeetri kaugusel, Ahvenamaa juures, kus praegu on 600 eri liiki luikesid.

Linnud muutunud toitmisest sõltuvaks. Ottesoni sõnul ei tohiks linde sügisel toiduga ära harjutada, et nad ise toidupuudusest edasi rändaksid. Samas ei tohi aga keset talve toitmisega ära harjunud linde päevapealt toidupalukesest ilma jätta.

Sai pole lindudele parim toit, kuid on siiski tänuväärt aseaine. “Näiteks luiged on taimetoidulised. Neile võiks tegelikult viia midagi rohelist, näiteks salati- või kapsalehti. Tükid ei tohiks suured olla,” soovitas Otteson.

Praegu pealinnas toidetavatest linnuliikidest nimetas Otteson sinikael-parte, jääkosklaid, kühmnokk-luikesid, varblasi, rasva- ja sootihaseid, aga ka rohevinte, musträstaid, rähne ning puukoristajaid. “Puukoristajad on sellised linnud, kes tassivad linnumaja toidust tühjaks ja topivad puukoore vahele pragudesse endale varuks. Aga ka see pole halb, sest tihased otsivad selle sealt üles,” märkis Otteson.

Tegelikult peaks Ottesoni sõnul lindude toitmist järk-järgult vähendama, kuid see on peaaegu võimatu.