Lukas: Eesti riik on järjekindel ja jätkab vene kooli eestistamist
Haridusminister Tõnis Lukas peab septembri lõpuks kavandatavat konverentsi „Vene kool Eestis“ provokatsiooniliseks ettevõtmiseks, mis kütab valimiste eel vene lapsevanemate kirgi valelike ja moonutatud väidetega. Konverentsi korraldajad kutsuvad vene koole eestikeelsest õppest loobuma, sest nende arvates hävitab alates 2011. aasta 1. septembrist 60 protsendi ainete õpetamine eesti keeles vene gümnaasiumi. Sellegi poolest on Lukas valmis saatma konverentsile haridusministeeriumi esindaja.
-Rakenduskõrgkooli ECOMEN rektor Hanon Barabaner avaldas eile arvamust, et vene kogukond on eesti keele vene kooli toomise arutelust kõrvale jäänud, mistõttu võib teema muutuda radikaalide leivanumbriks.
Radikaale tõmbab see teema nagu kärbsepaber, sest soovitakse lastega seotud emotsionaalseid teemasid lähenevatel valimistel ära kasutada. Eesti riik on hariduspoliitilisi otsuseid läbi arutanud kõige laiemal alusel. See, et vene gümnaasium viiakse üle eesti õppekeelele, oli selge juba 90nendatel aastatel. Tähtaega on paaril korral edasi lükatud, kuid üleminek algas 2007. aastal. Protsess on toimunud küllaltki rahulikus meeleolus. Eesmärk on olnud vene peredest pärit noortele eestlastega võrdse konkurentsivõime andmine.
Eesti ei jõua senist segregeerivat haridussüsteemi hoida. Venekeelse gümnaasiumi õpilaste arv on vähenenud sellise kiirusega, et see haru täiesti iseseisvana ei suuda jätkata nii õpetajate ettevalmistamise kui ka koolide arvu poolest.
Kahes eraldi seisvas koolis õppetöö ette valmistamine on ühiskonnale liiga kallis. Me ei saa riskida, et ühiskond tulevikus lõhestub ja venelased jäävad ebavõrdsesse konkurentssituatsiooni, sest venekeelne gümnaasium seisab eraldi.
-Paljud venelased kardavad, et nende lapsed saavad viletsama hariduse, sest peavad sama asja õppima alguses arusaamatus eesti keeles ja siis vene keeles üle kordama. Kuidas te suhtute muresse, et järgmisel aastal tekkib noorte venelaste põlvkond, kelle konkurentsi võime langeb, sest nad on eestikeelseks hariduseks halvasti ette valmistatud?
Ma ei kujuta ette, kust selline arvamus pärineb. Venekeelsed gümnaasiumid ei vii eestikeelset õpet praegu sisse mitte üksnes nendes ainetes, mis on igaaastaselt üleminekuks nõutud, vaid ka teistes õppeainetes. Igal aastal maksab riik venekeelsetele gümnaasiumidele suuri summasid tunnustuseks, kui nad on läinud üle eesti keelele mõnes mittekohustuslikus aines.
Õpilased ja lapsevanemad on seniste uuringute põhjal olnud kindlad, et eestikeelset õpet peaks olema rohkem – sellest oleme uuendusi tehes ka lähtunud.
-Kas eesti ja vene lapsed on oma temperamendilt ja kultuuritaustalt nii palju erinevad, et venelastele peaks eesti õppeprogramme olulisel määral ümber kohandama?
Mõnda asja tuleb tõepoolest erinevalt seletada. Täna näitas Lauri Vahtre mulle ajalooõpikut, mis oli kohandatud just vene koolide jaoks. Sisuliselt kattub see eestikeelse õpikuga, kuid on tehtud teise kultuuritaustaga lastele arusaadavamaks.
Me oleme otsustanud väga erandlikku teed minna. Euroopas on väga vähe neid riike, kes hoiab mõnes teises keeles haridussüsteemi üleval riigikeelsega sisuliselt samas mahus. Meil on otsustatud, et venekeelne põhikool püsib täiseti venekeelsena. Tegelikult paljud venekeelsed põhikoolid on ise otsustanud aineid eesti keelseks õpetada.
Venekeelse gümnaasiumihariduse maht on samal ajal nii palju vähenenud, et me ei tohi riskida nende noorte konkurentsivõimega – gümnaasium muutub pöördumatult põhiliselt eestikeelseks.
-See samm nüüd põhjustabki muret ja etteheiteid.
Rahvusvahelistes raportites heidetakse meile põhiliselt ette hariduslikku segregatsiooni, mis tähendab, et noored õpivad erinevates haridussüsteemides ja osad venekeelsed koolilõpetajad ei valda piisavalt riigikeelt, mistõttu nad pole piisavalt konkurentsivõimelised. See ongi probleem, mida me just venekeelsete noorte huvides lahendame.
See, et osa venekeelseid poliitikuid püüab sellest asjaolust hüsteerilist liikumist välja arendada, on vastutustundetu.
Eesti riik on järjekindel ja jätkab hariduse arendamist õpilaste huvides.
-Vene lapsevanemad, kes pole konverentsi „Eesti kool Eestis“ korraldamisega seotud, jagavad samasid muresid, mida rõhutavad konverentsi korraldajad. Jääb mulje, et haridusministeerium on reformimisega teinud koolis ära suure töö, kuid vene lapsevanemad ja halduskogud on jäänud tähelepanu alt kõrvale. Selle peale ehitavad rahulolematud ka oma konverentsi.
Haridusministeerium on olnud väga avatud. Koolid on omavalitsuste omad ja haridusministeerium ei saa omal algatusel kokku kutsuda koolide hoolekogusid. Me loodame, et koolid ja omavalitsused annavad informatsiooni edasi ja kaasavad lapsevanemaid piisavalt.
Avalikus meediaruumis on ministeerium püüdnud üleminekut kirjeldada. Info, mis venekeelsete lastevanemateni jõuab on sageli tõepoolest piiratud ja neile püütakse jätta muljet, et nende probleemid iseloomustavad vaid venekeelset kooli. Samas on 95 protsenti probleemidest täpselt sarnased eestikeelsete koolidega. Õpilaste arvu langus tingib koolivõrgu vähenemist, kaasaegsete õppekavade sisse viimine on möödapääsmatu, õpetajate kaadri täiendamine samuti – need probleemid on täpselt ühesugused nii eestikeelses kui ka venekeelses koolis.
Oleme teinud teabepäevi, inimesi kokku kutsunud nii palju, kui jaksame. Mis aga puudutab informatsiooni väänamist, siis on jäetud mulje, et venelased kaotavad eesti keeles õppides identiteedi. Kuid seaduse alusel rajatakse väiksegi grupi teisest rahvusest laste olemasolul võimalused keele ja kultuuri omandamiseks.
-Kas teil on kavatsusi venelaste teavitamiseks veel täiendavalt mingisuguseid samme ette võtte?
Järgmisel nädalal kutsun ma kokku konsultatiivnõukogu selleks, et kuulata venekeelses hariduses vastutavate isikute arvamust, kuidas vajadusel täiendavalt informatsiooni jagada. Eesmärk on viia integratsioon läbi nii, et kõigist rahvustest noortel oleks lõpuks ühesugused võimalused ja meil oleks ühtne inforuum. See kava on välja töötatud riigikogus ja on seda nõuab üleüldine hoiak.
-Kas haridusministeerium saadab oma esindajad 25. septembril korraldatavale konverentsile „Vene kool Eestis“?
Kui meie osalust vajatakse ja meid kutsutakse, siis me saadame kindlasti kedagi.
Ma olen teinud märkuse, et selle konverentsi kutse on kõlanud hüsteeriliselt ja vaenu õhutavalt. Konverentsi organiseerija asub Soomes ja aluseks võetakse sama skeemi, millega köeti mõned aastad tagasi ülesse Läti lapsevanemaid.
Mul on hea meel, et ka ECOMENi rektor Hanon Barabaner sellega nõustub. Konverentsi korraldajad on pannud ühte patta venekeelse gümnaasiumi kui ka põhikooli, väites, et Eesti riik neid mõlemaid hävitab. Juba algatuseks püütakse sellise vale infoga saavutada hüsteerilist meeleolu.
Põhikooli osas ei ole ju mingisuguseid ettekirjutusi ja ta võib täiesti venekeelsena jätkata niikaua kui õpilasi on. Gümnaasiumi osas on tegemist osalise üleminekuga eesti keelele.
Kolme aasta jooksul on venekeelsesse gümnaasiumisse astujate arv langenud 49 protsenti. 2006.-2007. õppeaastal oli venekeelsesse gümnaasiumisse astujaid üle 3000, eelmisel aastal vaid 1500. Sellises olukorras ei suuda Eesti riik kahte täiesti erinevat koolisüsteemi üleval pidada.
-Venelased kipuvad sellegi poolest arvama, et neid on Eesti riigi juhtimisest kõrvale jäetud ning eestlastele tähtsusetuna tunduvad asjad nende jaoks võimenduvad. Mida arvate ideest määrata üheks asekantsleriks vene nimega venelane, kes eesti keelt veidi puiselt räägiks?
Haridusministeeriumis töötab otsustavatel kohtadel mitmeid vene noori. Nad löövad aasta aastalt üha paremini konkurssidel läbi. Meil ei saa olla Eesti riigis sellist segregeerivat lähenemist, et ametis oleks üks selline täiseti oma venelane, kes isegi eesti keelt ei tohiks korralikult rääkida. Meil on vene perekondadest pärit väga hea eesti keelega noori näiteks munitsipaalametnike seas. Neid on vähem kui eestlasi, kuid kvootide kehtestamisega me eraldaksime selle kogukonna üldisest Eesti perest veelgi.
Kui vene noortel oleks riigi asjade vastu rohkem huvi, siis küll and siin ka rohkem läbi lööksid.
-Kas vene gümnaasiumid peavad järgmisel aastal ootama karmi ja nõudlikku kontrolli või annate te eesti keelele üleminekul ka erinevate võimalustega koolidele ka hingamisruumi?
Venekeelsed koolid saavad üleminekuks täiendavat rahastamist, mida eestikeelsed koolid ei saa. Kui on hea tahe, siis me ei kasuta kohe esimesel võimalusel sanktsioone: aitame, konsulteerime, finantseerime.
Kuid mina ei saa küll sellist asja lubada, et me viime põhikooli ja gümnaasiumi seadust ellu, aga osade vene koolide jaoks mitte midagi ei muutu. Alates 2007. aastast peale oleme me samadele koolijuhtidele levitanud täpselt ühesuguseid teabematerjale nii trükitult kui internetis, konverentside ja seminaridena.
Ega järelevalve pole üksnes ministeeriumi vaid on ka omavalitsuste asi. Me ei korralda pidevalt reide, kuid meil on ülevaade, et venekeelsed koolid pingutavad. Loomulikult me loodame, et kui järgmisel aastal raporteeritakse 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele üleminekust, siis see oleks ka tegelikult niimoodi tagatud.
-Üks vene lapsevanem rääkis mulle, et reformist on tõepoolest pikalt räägitud, kuid seni ei ole usutud, et asja tegelikult hakatakse ellu viima.
Võib-olla on siis kohalikud poliitikud häälte võitmise eesmärgil rääkinud, et reform muudetakse ära. Kuid Eesti riik on järjekindel ja ettevõetud muutused viiakse ellu. Samal ajal arvestame venekeelse kogukonna soovi säilitada venekeelne põhiharidus.
