„Maakonna keskusesse jääb kindlasti gümnaasium ning minumeelest oleks normaalne ka see, et väljaspool keskusi mõnel pool aga selleks on vaja omavalitsuste koostööd,“ rääkis minister Lukas Päevalehele.

„Näiteks Lõuna-Viljandimaal on kolm gümnaasiumi kõrvuti, igaühes neist üks klassikomplekt. Vaja on kokku leppida, kuhu seal piirkonnas gümnaasiumi osa jääb ning siis teeb valitsus vastavad erandid,“ lisas ta.

„Sageli kohalikes lehtedes pahandatakse või keegi tarkpea mõtleb välja, et liiga palju koole pannakse kinni. Seda ei tehta seadusega, seda teeb õpilaste vähesus. Mina annan võimaluse omavalitsustel teha koostööd nii, et gümnaasium jääks ka väljaspoole maakonnakeskust,“ rääkis Lukas.

Minister on arvamusel, et maakonna keskuses ja maakonna eri piirkondades loodaks tugevad gümnaasiumid, siis koliks sealt vähem inimesi ära kui praegu kolib.

„See kõik on maanoorte huvides,“ kinnitas ta.

„Eesmärk on maakoole hoida võimalikult laias võrgus. Kui jätta kehtima selline kauboilik anarhism, et läheb kuidas läheb, siis jäävad mõned regioonid ilma ka põhikoolidest,“ rääkis Lukas.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on Lukase sõnul väga suurel määral suunatud just maanoortele.

„Kui võtta mingis piirkonnas praegune seis, kus on gümnaasium ja see tahetakse seadusega kinni panna. Nelja aasta pärast ei oleks seda gümnaasiumi enam seal nii või naa ning maanoorte ees seisaksid samad teemad,“ rääkis minister.

„Ma tahan, et midagi ikkagi oleks. Oleks kokkulepped, transport, kvaliteet. Olukord, kus maanoored ei peaks linnadesse ära kolima,“ jätkas Lukas.

Lukase sõnul hakkavad suured tõmbekeskused nagu Tartu ja Tallinn veel rohkem enda poole tõmbama, sest neil on samuti õpilaste arvuga probleeme.

„Selleks, et kaugemate maakondade inimesed ei tuleks Tallinnasse ja Tartusse on maalaste ning maakonnas elavate inimeste huvides,“ rõhutas ta.

Reformi käigus jagatavate uute koolituslubade alusel stardib koolivõrk 2012. aastal.