Lukase meelemuutus ei päästa kõiki gümnaasiume sulgemisest
Ligi aasta aega parlamendis arutluse all olnud põhikoolide ja gümnaasiumide sundlahutamine jääb ellu viimata, sest eile teatas paljude koolijuhtide ja haridusekspertide survele alla andnud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, et loobub oma plaanist.
Samal ajal saab riik nii Lukase kui ka riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul gümnaasiumide arvu kontrollida kvaliteedinõuete abil. „Riik saab ju koolitusloa väljastamiseks seada oma tingimused näiteks kooli õpikeskkonnale, õpetajate haridusele ja ka näiteks õppevahendite olemasolu peab olema tagatud,” rääkis Kreitzberg.
Kui Eesti Päevaleht tundis eile huvi, kas haridus- ja teadusministeerium on analüüsinud, kui paljud gümnaasiumid võivad hätta jääda uue õppekava ja seadusemuudatusest tulenevate kvaliteedinõuetega, vastas minister Lukas, et sellist analüüsi pole veel tehtud.
Lukas ütles, et kuna järgnevate aastate jooksul väheneb gümnaasiumiastmes õppivate õpilaste arv 25–30 protsenti, on koolivõrgu korrastamine vältimatu. „Loodan, et omavalitsused suhtuvad tõsiselt nende ees seisvatesse valikutesse ja otsustesse,” rääkis ta. Just omavalitsused on tulevikus need, kes saavad õiguse otsustada, kas nad soovivad põhikooli ja gümnaasiumi lahutada või jätkata samamoodi nagu praegu.
Riik ei kavatse siiski koolide tühjenemist ja keskhariduse allakäiku vaikselt nurgas istudes pealt vaadata. Seda ennekõike põhjusel, et väikegümnaasiume hoitakse elus põhikooli õpilaste pearaha arvel. Nii näiteks on ka haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis avaldanud hiljuti Eesti Päevalehele kartust, et kui riik ei saa öelda koolivõrgu kujundamisel sõna sekka, püüavad omavalitsused iga hinna eest säilitada praegust gümnaasiumivõrku ja jäävad nii ilma ka korralikest põhikoolidest.
Rõõmustada on vara
Seega on haridusminister Lukase teate üle, et ta loobub jõuga kooliastmete lahutamisest, kümnete Eesti väikegümnaasiumide juhtidel vara rõõmustada. Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses võib olla nõue, et gümnaasiumipidajad peavad koolile taotlema 2014. aastaks uue koolitusloa.
Sundkorras kooliastmete lahutamata jätmine annab kõigile koolidele võimaluse järgmise kahe-kolme aasta vältel pingutada, et täita nõudeid, mis on kirjas paari nädala eest valitsuses heaks kiidetud uutes riiklikes õppekavades.
Kuid mitmeid kvaliteedinõudeid kehtestab riik ka uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Nii näiteks peab tulevikus gümnaasiumiastmes olema õpilastel võimalik valida vähemasti kahe õppesuuna vahel. Kui praegu võib gümnaasium anda näiteks vaid inglise keele süvaõpet, siis tulevikus peaks selle kõrvale pakkuma alternatiivi.
Tartumaal tegutseva Lähte ühisgümnaasiumi direktori Üllar Loksi arvates on haridusminister lõpuks ometi mõistusele tulnud ja paljude kooli- ja omavalitsusjuhtide kriitikat kuulda võtnud. „Kuid pigem tundub, et ministri otsuse taga on tunda lähenevate riigikogu valimiste hõngu,” lisas Loks. Samal ajal arvas ta, et ministri otsus annab ühelt poolt kümnetele väikestele ja vinduvatele gümnaasiumidele võimaluse ellujäämiseks. Loks on nõus väitega, et kvantitatiivsete näitajate asemel asutakse tulevikus koole sulgema just kvaliteedikriteeriumide alusel.
Kui Lähte ühisgümnaasiumis suudetakse juba nüüd täita suures osas uue õppekava peamisi nõudeid, nagu kahe paralleelklassi olemasolu, siis koolides, kus on viis-kuuskümmend õpilast, on keerukas kahte klassikomplekti iga gümnaasiumiklassi kohta avada.
Jõuga ei tohi koole kinni panna
•• Vastseliina gümnaasiumi direktor Neeme Lumi suhtub positiivselt minister Lukase otsusesse loobuda kooliastmete lahutamisest ning leiab, et jõuga koolide sulgemist ei saaks kuidagi õigustada.
•• „Otsus on õige ning ega minister ei öelnud, et koolide sulgemise protsess ei võiks edasi toimida, vaid see peaks olema vabatahtlik,” rääkis Lumi EPL Online’ile.
•• Praegu 105 gümnaasiumiõpilasega Vastseliina kooli peab selle juht igati elujõuliseks ja tema arvates olnuks rumalus, kui kooli pidanuks kinni panema üksnes seepärast, et koolis peab tulevikus olema 120 õpilast.
•• „Kui gümnaasium siit ära võtta, siis piirkonna maine ning noorte huvi siia jäämise vastu väheneb veelgi. Linnastumine saaks hoogu juurde,” kardab Lumi.
•• Samal ajal arvas ta, et ilma naaberomavalitsuste koostööta muutuks gümnaasiumi säilitamine õpilaste arvu vähenemise tõttu väikestes kohtades keerukaks. „Kõige eelduseks ongi koostöö ja soov hoida kooli alles.” Erik Rand, Mirko Ojakivi
Leesi: omavalitsus saab hakkama
•• Tallinna prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi arvates tegeletakse Eestis liiga palju haridusuuendustega, kuigi nende järele pole selget vajadust.
•• Leesi sõnul on Tallinna linnavalitsuse viimased otsused näidanud, et kui õpilaste hulk väheneb ja omavalitsusel napib raha, suudetakse koolivõrku ka riigi sekkumiseta ümber kujundada.
•• „See ei ole nüüd küll ministri mure, mitu kooli Eestis on või mitut kooli suudab omavalitsus üleval pidada. See on ikka omavalitsuse mure,” selgitas ta. Leesi arvab, et kuigi riigi kohustus on õppekavade kaudu öelda, mida ja kui palju koolis õpetatakse, on ka õppekavade uuendamisega Eestis liiale mindud.
•• „Ühe õppekava eluiga võiks olla gümnaasiumitsükli jagu ehk kaksteist aastat,” lisas Leesi. Seega soovitab ta valitsusel tühistada oma otsus uute õppekavade heakskiitmise kohta ning avalikustada selle sisu ülevaatamiseks.
