Parempoolsed erakonnad on juba aastaid nautinud Nordeconi peaosaniku, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimehe Lumani rahasüste. Reformierakonna rahastamisskandaal häiris erakondade suurrahastajat nii tõsiselt, et ta soovitab süsteemi põhjalikult remontida.

„Kõigele vaatamata pole Reformierakonna poliitilised oponendid tõtanud võimupartei nõrkust ära kasutama ja kõvasti lokku lööma. Mina teen järelduse, et ilmselt on neil kõigil põhjust oma hoovi koristama asuda,” ütles Luman. „Ma usun, et poliitilises eliidis on valmisolek rahastamisskeemide paremaks defineerimiseks, läbipaistvamaks muutmiseks ja seaduste kohendamiseks. Keegi ei taha, et ühiskond kogu aeg neid halvustab.”

Lumanil on asja parandamiseks neli ideed.

1. Esiteks tuleb erakondade valimiskuludele seada lagi, sest poliitilise sõnumi valijatele tutvustamiseks pole Lumani sõnul vaja kogu linna partei tunnusvärvidega kas roheliseks või kollaseks värvida. „Kui on selge poliitiline sõnum, siis see jõuab kohale ka väiksema värvikogusega. Kui aga sõnumit pole, siis on linna värvimine vaid puhas populism,” põhjendas Luman.

2. Teiseks peavad valimiskulude aruannetes peale rahaliste annetuste kajastuma ka naturaalühikud: kui mitu ruutmeetrit kaeti plakatitega ja mitu minutit näidati reklaami. Neid andmeid on võimalik kampaania ajal mõõta ja pärast saab esitatud summasid ja tegelikku tulemust omavahel võrrelda. „Parteide valimiskampaaniate aruanded peaksid olema täpsemad. Ükski erakond pole öelnud, et nende aruanded ei võiks olla läbipaistvamad, mistõttu tuleks seadust parandada,” lausus Luman.

3. Kolmandaks tuleb siduda erakondadele riigieelarvest jagatav toetus liikmemaksude laekumisega. Praegu jätavad erakonnad liikmemaksud kogumata, sest riigieelarvest saab raha lihtsalt kätte. „Need kaks asja peaks olema omavahel seotud, et omadistsipliin oleks korras: kui maksu ei maksa, arvatakse parteist välja. Siis oleks eetiline ka riigieelarvest raha saada,” selgitas Luman.

4. Neljandaks peab Lumani arvates hakkama riigieelarvest rahastama tegevust alustavaid erakondi. Praeguse rahastamissüsteemi puhul tunnevad parlamendierakonnad ennast liiga mugavalt, sest valijatel pole võimalik neid halva käitumise pärast mõne uustulnuka poolt hääletades karistada.

Ometi on parlamendierakonnad ka tulevikus riigieelarvest eelisrahastamise ära teeninud. „Parlamendierakonnad saavad raha õigustatult rohkem, sest nad loovad seadusi. Kui puuduvad vahendid arutelude korraldamiseks, siis käib seaduste tase alla,” lisas ta.

Erakondadest jõudis enne loo valmimist Lumani ettepanekuid kommenteerida IRL.

„Erakondade valimiskulutustele lae kehtestamist võib kaaluda, kuid  teiste riikide kogemusele toetudes näeme, et isegi tõhusam ja praktikas paremini kontrollitav viis on piirangute seadmine reklaami  mahtudele,” ütles IRL-i fraktsiooni esimees Kaia Iva.

„Samuti on IRL seisukohal, et nii valimisaruanded kui ka erakondade jooksev raamatupidamine tuleb muuta läbipaistvamaks ning korraldada selliste reeglite järgi, et oleksid oma sisult erakonniti  võrreldavad.”



Kommentaar

Eesti lahkeim erakondadele annetaja

Minu arvates pakub Toomas Luman piiranguid, mille täitmist pole võimalik kontrollida ja seega ka tagada. Kui erakondadele annetatakse raha, siis läheb see niikuinii SKT ergutamiseks. Nn valge raha kogumist poleks vaja piirata.

Reformierakonna rahastamisskandaali puhul jäi mulje, et tegemist oli ausate inimeste poolt ausatel eesmärkidel tehtud annetustega. Kuid millegipärast ei tahetud oma nime avaldada. Kui see oli sellel hetkel seaduslik, siis pole ka ärevuseks põhjust. Mina olen poliitikutele annetusi teinud alati avalikult. Mulle on pakutud raha küsides ka selliseid kaudseid teid, et maksaksin kinni mõne reklaami arve või annetaksin näiteks Jüri Vilmsi sihtasutusele, kuid ma eelistan mängida lahtiste kaartidega.

Niikuinii ei huvitu ma parteide poliitilistest programmidest ja annan inimestele, kes on mulle isiklikult sümpaatsed. Kõikides erakondades on väga toredaid inimesi, kelle kampaaniaid toetan meelsasti. Olen veendunud, et paljud ettevõtjad toetavad parteisid täpselt samal põhimõttel vastavalt sõprussuhetele konkreetsete isikutega. Kui näiteks kohtun lennujaama terminalis juhuslikult Erki Noolega, siis ei saa ma talle kuidagiviisi ära öelda. Reformierakonna rahastamisskandaal mõjub nagu torm veeklaasis, kui võrrelda sellega, mis toimub suurtes, vana demokraatiaga Euroopa riikides. Meie poiste kilekotimängud on selle kõrval väga süütud.