Maabussiliinid: kaks suurt, paar keskmist ja pisitegijad

                 
Maabussiliinid: kaks suurt, paar keskmist ja pisitegijad
----
Kaks bussiettevõtet GoBus ja Atko Grupp on enda kätte saanud üle 70 protsendi maakonnaliinidest ja sama suures ulatuses ka riigidotatsiooni nendele.

GoBus, mille üks omanikke Aivo Pärn möödunud nädalal altkäemaksu andmisele kaasa aitamise kahtlusega kinni peeti, kontrollib praeguse seisuga 46 protsenti maakondade bussiliinidest. Teisisõnu tähendab see ettevõttele ligi 81 miljonit krooni  220 miljoni suurusest dotatsiooni kogusummast.

Teisele suurele, riigikogu liikme Arvo Sarapuu perele kuuluvale Atko Grupile kuulub praegu veerand maakonnaliinidest ning ettevõte saab sel aastal oma käsutusse üle 47 miljonit krooni.

Kahe suure turuvallutustele on siiani suutnud vastu panna vaid Ida- ja Lääne-Virumaa, Lääne- ning Viljandimaa. Uut võitlust peab Harjumaa, kus Atko Grupp on uuest aastast ilmselt taanduma sunnitud.

“46 protsenti on suhteliselt tõsine indikaator, et ettevõttel on tekkimas turgu valitsev seisund,” ütles konkurentsiameti kolmanda järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos. “Suur turuosa ei ole ebaseaduslik, aga kui turgu valitsev seisund juba on, siis laienevad ettevõttele piirangud.”

Põldroosi sõnul tundis konkurentsiamet 2005. aastal GoBusi laienemise vastu huvi. “Kontrollisime firmasid, mis olid GoBusiga seotud, kuid toona ei tuvastanud, et nad üle piirmäärade oleks,” lausus ta.

“Firmasid ostetakse kokku, aga jätkusuutlikkust ei ole,” ütles üks poolte Läänemaa turu bussiliinide omaniku, Haapsalu autobaasi omanikke ja tegevjuhte Endel Raidma. “Ei suudeta olemasolevate liinidega hakkama saada, kuid tahetakse turgu laiendada.”

Ida-Virumaal tegutseb kaheksa bussiettevõtet ning maavalitsuse peaspetsialist Valentina Lunina on veendunud, et bussisõitjatele on selline olukord parem. “Kui ühes ettevõttes hakatakse streikima, on mul võtta teised vedajad, kes streigi ajal liinile lähevad,” tõi ta näite.

Katkematu turuvõitlus

Hiiu- ja Põlvamaal aga on kõiki bussiliine teenindama lubatud üks suurfirma. Põlva maavalitsuse majandusnõuniku Mikk Mehilase sõnul on maakond Harjumaa Liinide ehk Atko Grupi liinile lubamisega teenuse kvaliteedis oluliselt võitnud. “Meil sõidavad kaks aastat vanad bussid, kusjuures sõidetakse isegi odavamalt kui aasta tagasi,” tõi Mehilane näiteks.

Järvamaal on loodud kohalike omavalitsuste liidu kontrollitav ühistranspordikeskus, mis on võtnud enda peale ka piletimüügi korraldamise. Järvamaal on kolmveerandi turust endale saanud Atko Grupi ettevõtted, mille suuromanik, praegune keskerakondlasest riigikogu liige Arvo Sarapuu oli riigihangete korraldamise ajal omavalitsusliidu juht ja tema abikaasa Kersti Sarapuu Paide linnapea.

Võitlus turu pärast on bussiliinidel käinud iidamast-aadamast peale. “Ma ei mäleta ühtegi riigihanget, mil poleks proteste olnud,” tõdes Lääne maavalitsuses pea kogu taasiseseisvusaja ühistranspordi küsimusi lahendanud Harri Erman.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõdes, et bussiliinidele vedajate leidmise riigihanke reeglid vajavad muutmist, eriti ühtlustamist.

Ta tunnistas osa suure segaduse tekkimisel. Kuna praeguse doteeritava bussiliiklusega ei ole rahul ükski pool, pakkus Parts nädala algul välja idee luua keskne ühistranspordikeskus.

Piletitulu ei huvita

Haapsalu Autobaasi tegevjuht Raidma tõdes, et väheste reisijatega liinide puhul ei ole firma piletitulust eriti huvitatud. “Vormsi saarel sõidab üheksakohaline buss ja piletitulu on seal kuus 500 krooni, samas kui kulu on kuni 30 000 krooni,” tõi Raidma näiteks.

Ainuke maavalitsus, kus on tööle võetud ühistranspordi järelevalve spetsialist, kelle ülesanne on kontrollida piletimüüki bussides, on Viljandi. Maavalitsusest kinnitati, et ametniku tööle asumine kasvatas kohe bussifirmade piletulu. “Kui reisija ja bussijuht lähevad omavahel kokkuleppele, riskib reisija sellega, et see liin võetakse ühel päeval maha,” lausus Raidma.

Piletihinnad kõiguvad maakondades oluliselt: 45–75 krooni vahel kilomeetri eest ehk 20-kilomeetrine sõit maksab näiteks Raplamaal 15 krooni, kuid Pärnu lähiümbruses üheksa krooni. Enamasti on maakondades kehtestatud ka miinimumhind – viis-seitse krooni. Mõnel pool, näiteks Hiiumaal, on ka maksimaalne hind – ükski bussiots ei tohi maksta saarel üle 30 krooni.

Interjvuu

Värner Lootsmann:

läbi rääkima peab ka bluffijatega

•• Harju maavanem Värner Lootsmann, kas olete rahul praeguse olukorraga Harjumaa ühistranspordis?

Ei ole rahul. Meie probleemid on teistest maakondadest erinevad, kuna oleme seotud Tallinnaga.

•• Millega te rahul ei ole?

Juba mullu kevadel sai selgeks, et ühistransport ei toimi nii nagu vaja. Vahetasime ühistranspordikeskuse juhtkonna ja uus juhatus on asjaga hästi toime tulnud.

Mullu detsembris alustati uusi riigihankeid, mis on jõudnud lõppjärku. Riigihangete korraldamine on aga üks peavalu, kuna kõike ja alati on võimalik vaidlustada, mida ka siis tehakse. Teine puudujääk on just see, et peame läbi rääkima ka bluffijatega.

Kuulutasime välja liinihangete konkursi kolmel suunal: lõuna–edela-, lääne- ja idasuunal. Esmaspäeval peaks allkirjastatama viieaastane leping Mauman Reisidega, kes hakkab teenindama edelasuunda. Atko ja Harjumaa Liinid, kes oli endine teenindaja, langesid välja.

Läänesuunal käivad läbirääkimised Mulgi Reisidega. Kõige keerulisemaks on asi osutunud idasuunaliste liinidega, kus liinikilomeetri hinnaks pakuti alates üheksast kroonist kuni 19 kroonini. Kusjuures juba praegu on reaalselt maksev hind 12–13 krooni kilomeeter. Allapakkujaks oli Harjumaa Liinid, kuid kui läks lepingu sõlmimiseks, siis hakati esitama tingimusi ja püüti garantiist loobuda.

•• Kas pileti hind on pakkumise osa?

Jah, kuid me oleme otsustanud välja kuulutada riigihanke, mille eesmärgiks on piletiraha kogumine Harjumaa ühistranspordikeskusele. See raha läheb siis omakorda tagasi transpordi arendamisse. Seega ei sõltu teenindavad liinid enam piletitulust ega arvesta seda pakkumises.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused