Maaelanikud toetavad käsimüügiravimite müüki poodides
Konkurentsiameti tellimusel küsitles TNS Emor augustis ja septembris 300 inimest, kes elavad vähem kui 5000 elanikuga asulas, et uurida käsimüügiravimite kättesaadavust.
Uuringu tulemustest selgus, et 58% vastanutest suhtus ravimite müüki väljaspool apteeki soosivalt.
Uuringuspetsialist Kristiina Omri sõnul kohtab positiivset hoiakut rohkem Lõuna-Eestis, kus lähim apteek asub sageli keskmisest kaugemal ning seetõttu on ravimite hankimisel probleemiks asukoht ning piiratud lahtiolekuaeg.
Samuti näitas uuring, et kõige rohkem pärsib käsimüügiravimite kättesaadavust väikeasulates kõrge hind, mida nimetasid ligi pooled vastanutest.
Konkurentsiamet taotleb ravimite müüki tavapoodides
Konkurentsiamet tegi juba suve hakul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kaotada piirang, mis välistab käsimüügiravimite turustamise mujal kui apteekides.
Ameti peadirektor Märt Ots rääkis, et hetkel kehtivad piirangud on liialt karmid ning pärsivad vaba konkurentsi. Tulemuseks on ravimite kõrge hind ja probleemid kättesaadavusega.
Näiteks paratsetamool maksab Eestis neli korda rohkem kui Inglismaal – kui Eestis on ühe tableti hind 0,75 krooni, siis Inglismaal maksab see 0,16 krooni, Saksamaal aga 0,62 krooni. Näiteid võiks tuua teisigi. Otsa sõnul näitab hinnavõrdlus, et käsimüügiravimid on soodsamad just nendes riikides, kus ravimid on saadaval ka väljaspool apteeke.
Lisaks valitseb Märt Otsa sõnul Eesti ravimiturul praegu ülikõrge kontsentratsioon – ligi 80-90 protsenti turust kuulub vaid kahele ettevõttele, mistõttu kujuneb ravimivalik välja ravimimüüjate endi majanduslikest huvidest lähtuvalt. "Eestis ei müüda kaugeltki mitte kõiki Euroopas müüdavaid käsimüügiravimeid, mistõttu valiku osas on päris palju mänguruumi," rääkis Ots.
Illegaalsete ravimite vohamist ei karda
Apteekrid aga on välja toonud mitmeid kitsaskohti, miks käsimüügiravimite müük poodides ja bensiinijaamades pole hea mõte, näiteks ravimitega seotud võimalikud tervisekahjud, võltsravimite levik ja nõustamise puudumine.
Seda, et hakatakse turustama ka müügiloata ehk illegaalseid ravimeid, Otsa ei karda. "Me ei saa sätestada lõpmatuid piiranguid ja takistada konkurentsi, hirmus, et keegi müüb illegaalset kaupa. Kas selleks, et võidelda salasigarettidega, tuleks keelata nende müük kioskites? Vaevalt küll," rääkis Ots.
Samuti ei ole tema sõnul põhjendatud kartus, nagu võiks käsimüügiravimite müük poes olla kuidagi ohuks inimeste tervisele. "See ei oleks ohtlikum kui müük apteekides. Kes tahab ravimeid üle või valesti doseerida, võib seda teha ka praegu," märkis Ots, lisades, et poodides on vabalt kättesaadavad palju ohtlikumad tooted, nagu näiteks torusiil, süütevedelik ja odekolonn.
Kui käsimüügiravimid vabasse müüki lähevad, on Otsa sõnul elementaarne, et müüja saab ka vastava koolituse. "Me eeldame, et poepidajad on piisavalt tarbijasõbralikud ja võimaldavad oma müüjatele vastavat koolitust," märkis ta.
