Maaelu elavdamise miljonid seisid rämpsvõlakirjades
Eelmise aasta kevadel, mil kogu maailm kartis Balti riikide majanduse kokkukukkumist ja nii Läti lati, Eesti krooni kui ka Leedu liti devalveerimist, leidus riigi asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuses julgeid investeerimishunte, kes soetasid toona ligi 33 miljoni krooni eest rämpsvõlakirjadeks peetud Leedu riigi võlakirju.
Nimelt selgub hiljuti avaldatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse 2009. majandusaasta aruandest, et veel selle aasta alguse seisuga oli sihtasutuse bilansis 3600 Leedu vabariigi võlakirja soetamisväärtusega ligi 33 miljonit krooni. Võlakirjad soetati eelmise aasta kevadel, mil näiteks mainekas uudisteagentuur Bloomberg teatas, et nii Läti kui ka Leedu võlakirjad kuuluvad maailma riskantseimate riigivõlakirjade tippkümnesse.
Maaelu Edendamise Sihtaustuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ütles, et lühiajaliste finantsinvesteeringute otsuseid langetab sihtasutuse juhatus, kellele annab nõu ka finantsjuht. Küsimusele, miks otsustati mullu paigutada raha Leedu võlakirjadesse, vastas Rosenberg, et neid võlakirju soetasid ka Eestis tegutsevad pensionifondid.
„Meie teenisime ka nendest võlakirjadest päris korralikku tulu. See oli miljonites kroonides,” rääkis Rosenberg.
Tõsi, Leedu võlakirju soetades ja müües teenis Maaelu Edendamise Sihtasutus tõesti ligi kolm miljonit krooni. Aga oleks võinud minna ka teisiti ning loodetud kasu asemel võinuks õnneks saabumata jäänud Leedu majanduse kokkukukkumine jätta riigi loodud sihtasutuse osaliselt rahata.
„Ausalt, me ei kartnud raha kaotada, sest Leedu riigi asja analüüsisime ise ja riik ei lähe ju pankrotti,” selgitas Rosenberg. Kuna sihtasutuse juhatuse arvates oli tegemist suhteliselt riskivaba rahapaigutusega, siis otsustatigi raha mängu panna.
„Ütleb ju ka riigivara seadus, et vara tuleb paigutada sedasi, et ta ei kahaneks. Kui meil on vabu vahendeid, siis peame need niiviisi paigutama, et me raha ei kaotaks,” lisas Rosenberg.
Reeglid ei luba
Eesti riigi ühe tähtsama rahalaeka ehk stabiliseerimisreservi reeglite järgi poleks aga tohtinud Leedu võlakirju soetada. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimann selgitas, et kehtestatud reeglite järgi võib reservi vahendeid paigutada riikide ja ettevõtete võlakirjadesse, mille minimaalne pikaajaline krediidireiting on AA- (reitinguagentuur Standard & Poorsi skaalas) või lühiajaline krediidireiting A-1.
„Kuid Leedu riigi reitingud on vastavalt BBB ja A-3 ning seega reservi reitingupiirangutest väljas,” lisas Reimann.
Kui põnevate investeerimisotsustega jätkata, siis on sihtasutus paigutanud miljoneid kroone ka mitme olematu reitinguga Eesti ettevõtte võlakirjadesse. Rosenberg selgitas, et sihtasutusel ongi põhitegevuses olemas toode, mille eesmärk on tagada ettevõtete võlakirju.
„Tegemist on tagatistega võlakirjadega, mis on ka pandiga kaetud,” viitas Rosenberg sellele, et ligi 15 miljoni krooni eest soetatud Eesti ettevõtete võlakirju on samuti peaaegu riskivaba paigutus.
Ligi: sihtasutused ärgu ise katsetagu
•• Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Balti võlakirjade reiting olnud viimastel aastatel ajas üsna muutuv ja tegelikult ei olnud eelmise aasta kevad Leedu majandusele veel halvim aeg. „Ent peaküsimus pole selles ega teenitus, vaid et maaelu edendajad ega muud sihtasutused ei tohiks väärtpaberiturgudel riigi rahaga ise harjutusi teha,” kurjustas Ligi.
•• Rahandusministri arvates ei ole riik maksumaksjatelt raha tururiskide võtmiseks kogunud. „Riigi rahapaigutused tuleb teha ühtsete reeglite ja parima pädevuse järgi, mis on olemas riigikassal ja Eesti Pangal,” lisas Ligi.
•• Rahandusministri sõnul peaks riskide ärahoidmiseks sihtasutuse juhatus kehtestama reeglid ja võetud tegevusjuhist peaks jälgima asutaja, kelleks antud juhul on põllumajandusministeerium. Minister Helir-Valdor Seeder aga ütles, et ei ole sihtasutuse riskantse rahapaigutusega kursis. „Mind pole informeeritud ja ega poleks ka pidanud informeerima, sest need küsimused kuuluvad juhatuse ja nõukogu pädevusse,” lisas Seeder.
Maaelu toetamine ja parandamine
•• Maaelu Edendamise Sihtasutus on 1993. aastal asutatud isemajandav eraõiguslik juriidiline isik. Kuigi sihtasutuse pakutavad laenud ja tagatised ei ole seotud riigieelarveliste eraldistega, nimetab sihtasutuse nõukogu põllumajandusminister. Samuti on põllumajandusminister sihtasutuse asutajaõiguse teostaja.
•• Sisuliselt on Maaelu Edendamise Sihtaustuse otstarve võrreldav Kredexi-nimelise sihtasutuse omaga, nimelt annab sihtasutus maaeluga seotud ettevõtetele omapoolse garantii laenu taotlemisel. Lisaks jagab Maaelu Edendamise Sihtasutus ka mitmesuguseid toetusi, kujundab maaelu mainet, tegeleb laenamisega ning tänavu lisandus sihtasutusele ka nõuandeteenistus.
•• Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on maapiirkonna majandusliku arengu toetamine ettevõtlust soodustavate sihtprogrammide rakendamise kaudu. Mahukaim sihtprogramm on seotud kapitalile ligipääsu parandamisega.
