Eesti maahokiliidu juhatuse liige Ants Jürman on nördinud, sest linnaametnik oli suuliselt lubanud, et Pirita velodroomi staadionile joonitakse maha maahokiväljak ja muretsetakse väravad, mida aga ei tehtud.

Tallinna noorsoo- ja spordiameti juhi Rein Ilvese sõnul aga oli kokkulepe, et staadion saab nõuetepäraseks vaid juhul, kui raha selleks jätkub. Seda aga ei juhtunud, kuna majandusolud pole kiita ja maahoki arendamine pole linnale prioriteet.

„Rääkisime Ilvesega sellest möödunud aasta suve hakul. Sisuliselt oli vaja väljakule joonida üks kollane kaar, üks punktiir ja veel paar kriipsu ning osta kaks väravat ja need ta lubas organiseerida,” selgitas Jürman. „Meie hakkasime selle lubaduse valguses sõlmima mängude kokkuleppeid – siia oleks tulnud seltskond Pakistanist ja Hollandist ning ka leedulastega jõudsime kokkuleppele maavõistluse pidamises.”

Jürmani väitel ei informeerinud Ilves maahokiliitu vahepeal sellest, et kuni 50 000 krooni maksma minev projekt rahapuudusel ära jääb.

Noorsoo- ja spordiameti juht aga rõhutab, et joonimine ning väravad said lubatud vaid juhul kui selleks on rahalisi vahendeid ning sellest, et raha ei jätku, oli telefoni teel maahokiliiduga mitu korda juttu.

Maahoki pole prioriteet

„Ma ei tea, kuidas Jürmanil jäi selline mulje (et tööd tehakse igal juhul ära – toim.). Minu arvates on täna maahoki Eesti jaoks ka väga marginaalne spordiala ja selles plaanis näeksin pigem, et nad peaksid ka ise rohkem panustama oma ala arengusse,” sõnas Ilves. „Linna prioriteetide hulka maahoki arendamine ei kuulu.”

„Üks asi on emotsioon, teine asi on kaalutletud otsuse tegemine. Käesoleval aastal ei saa neid töid teha, hooaeg on ka läbi, nii et ei ole mõtetki. Kui järgmise aasta eelarves on võimalik sellised kulud ette näha, siis me loomulikult üritame seda,” ütles Ilves ja rõhutas, et koostöö vastu ei ole linnal midagi.

Praegu käivad Eesti maahokimängijad harjutamas kas Helsingis, Šiauliais või Vilniuses, kuhu sõitmiseks mängijad rendivad bussi ja ostavad paaki bensiini oma kuludega. Ilvese arvates olekski targem näiteks Soomes mängida, sest staadioni hooldamine ja rentimine ei tuleks ilmselt odavam.

Jürmani sõnul nad senikauaks välismaale käima jäävadki, kuni Eestis inimlikud mängimistingimused luuakse. „Aga paljud on maahoki juurest juba ära läinud, sest pole huvi jätkata sellistes tingimustes, kus mänguga tuleb tegeleda oma raha eest ja pole kohta, kus harjutada,” nentis ta.

Ilves soovitas maahokiliidul oodata järgmise aastani, mil selgub, kas uude eelarvesse on võimalik joonte ja väravate kulu sisse kirjutada või mitte.