27. jaanuaril demonstreeritakse Londonis avalikkusele esimest korda kaugnägemist. Kujutus on tehniliselt õige nigel, aga siiski – pildiraadio!
Üldstreik Inglismaal
3. mail muutub inglise söekaevurite streik üldstreigiks, mis kestab 9 päeva. Kaevurid aga jätkavad streiki 19. novembrini, ometi ei rahuldata nende nõudmisi.
Riigipööre Poolas
12. mail toimub sõjaline riigipööre Poolas. Jozef Pilsudski tuleb võimule ja lubab Poola riiki tervendada moraalse diktatuuri abil.
Kuumalaine
10. juuli. Enneolematu kuumalaine USA idarannikul sunnib 130 000 New Yorgi elanikku ööbima mererannal, et leida veidigi jahedust. Sadu inimesi on surnud kuumarabandusse.
Teemandipalavik
22. augustil avastatakse Johannesburgi lähedal Lõuna-Aafrikas rikas teemandimaardla, kuhu valgub lühikese ajaga üle 50 000 õnneotsija.
Yleisradio
9. septembril alustab Soomes tegevust o/y Yleisradio.
Saksa ja NL salakoostöö
3. detsembril teatab Inglise ajakirjandus Saksamaa ja N Liidu koostööst uute tankide ja sõjalennukite katsetamisel ning spetsialistide koolitamisel, kuigi Saksamaale ei ole lubatud omada lennuväge ega soomusjõude.
Sureb Rudolf Valentino
23. augustil sureb 31. eluaastal Hollywoodi kinoiidol Rudolf Valentino. Matustel osaleb üle 100 000 inimese, peamiselt naised. Sooritatakse arvukalt enesetappe – ilma temata polevat elul mõtet. Valentino haigus ja surm paelub ameeriklasi rohkem kui mingi muu sündmus.
Eesti aastal 1926
Vabadussild
Aasta alguses avatakse Tartus maha põlenud puusilla asemel raudbetoonist Vabadussild. Viimase suure sõja ajal lasti see kahel korral õhku. Praegu on seal nn plekksild, mis tartlaste jalge all mõnusalt kõigub.
Kadrioru staadion
Suvel avatakse spordivõistlustega Kadrioru staadion, mis saab Eesti spordielu peaareeniks, mitmesuguste massiürituste toimumise kohaks.
Ettevaatust, jalgratas!
Politsei teatab, et 23. juunil püstitati Tallinnas jalgrattavarguste rekord – ühe päevaga vahetas ebaseaduslikult omanikku tervelt 4 jalgratast. Nende ülesleidmine ja omanikele tagastamine olla õige raske, kuna vargad värvivad raamid ümber ja müüvad siis maale. Mine ja otsi.
Ringhääling saab teoks
Aasta lõpus antakse Tallinnast eetrisse esimene regulaarne raadiosaade Eestis. Selle eellugu oli järgmine. 1909. aasta lõpus alustas Tallinna sadamas tegevust Balti laevastiku raadiojaam, mis edastas ja võttis vastu morsesignaale. 11. mail 1924 kogunes Haapsalu morsejaama Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaskoor, et laulda töölauale tõstetud telefoni ees paar laulu. Seda saadet kuuldi lainel 2500 m Tallinnas, Pärnus, Vändras ja välismaalgi. Kui Tallinnast algasid regulaarsed saated, jooksid inimesed lausa tormi raadioäridele ja mõne nädala pärast olid kõik tolleaegsed suured ja kohmakad raadioaparaadid müüdud.
Eesti Ringhäälingule pani tehniliselt aluse entusiast Fred Olbrei, sisuliselt aga andekas halloomees Felix Moor. 1937. aastal valmis Türil 197 m kõrgune raadiomast, kõrgeim Baltikumis ja ainulaadne oma ehituselt kogu Euroopas, Inglise Marconi firma töö.
Pildil Riigi Ringhäälingu Türi raadio-saatejaama mast.
Eesti Raadio sünnipäev
18. detsembril 1926 toimus ringhäälingu ametlik avasaade. Stuudiona kasutati erakorterit Pikas tänavas, 0,7 kW Telefunkeni saatja asus Koplis. Saated olid kuuldavad peamiselt Põhja-Eestis; üldse oli Eestis registreeritud 900 vastuvõtjat.
(Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn, 1994)
Aleksander Tamm – mees, kes ütles Eesti Raadios esimesed sõnad: "Ringhäälingu asutamise mõte tekkis selle tõttu, et mina ja minu sõber Oll-Reinson elasime Pääskülas ja sõitisme seltsis igal hommikul tööle. Mina olin siis kooliõpetaja ja tema raamatupidaja. Ja omavahel juttu ajades jõudsime meie otsusele, et meie peaksime ka ikka välismaale järele jõudma. Igal pool on juba raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe. Ja peatusime selle mõtte juures, et meil omal kapitali ei ole ja riik on külm selle vastu – tolleaegsed riigimehed olid väga külmad – ja me peame siis lihtsalt asutama osaühisuse. Ja pikkamisi see mõte sai küpseks, nii et viimaks tulime välja sinna, kuhu me tahtsime välja tulla ja Eestis tekkis esialgne raadiojaam."
Usutleja: Ringhäälingu algupäevil andsite Teie iseloomu tolleaegsele saatekavale, eriti tema sõnalisele osale. Mida tahtsite tookord ringhäälingu kaudu meie rahvale ütelda?
Aleksander Tamm: "Rahvale tahtsin ma seda ütelda – silmas pidades, et enamus on lihtrahvas ja lihtrahva hulgas on väga palju neid, kes ei ole jõudnud minna kooli ennast edasi harima, siis olin mina kui kooliõpetaja, ja vilunud kooliõpetaja, loomulikult kinni selles mõttes, et tuleb hakata kihutustööd tegema, et nemad edasi õpiksid." (Aleksander Tamme intervjuu 80. sünnipäeval reporter Heino Mitsile, 1946. Salvestis Eesti Raadio heliarhiivis.)
Pildil Aleksander Tamm, ringhäälingu asutaja ja "kavakuulutaja".
