14. jaanuaril murravad Nõukogude väed Leningradi blokaadirõnga. Saksa armeegrupp Nord taganeb Narva jõe – Peipsi järve jooneni.
Helsingi suurpommitamised
7., 17. ja 27. veebruaril pommitab Helsingit kuni 500 nõukogude lennukit, et viia Soome sõjast välja. Pildil: põleb Helsingi ülikooli peahoone.
D-Day
6. juuni. D-Day – algab liitlaste invasioon Normandias. Sõdade ajaloo suurimast dessantoperatsioonist võtab osa 6697 alust,
14 600 lennukit. 10 päevaga tuuakse maale 619 000 meest ja 95 000 mootorsõidukit.
V-1 ja V-2
12. juunil hakkavad sakslased Londonit ründama lendmürskudega, millele Goebbels annab nimeks V-1 (Kättemaksurelv 1). Sügisel lisanduvad helist kiiremad ballistilised raketid V-2.
Atentaat Hitlerile
20. juuli. Claus von Stauffenbergi pommiatentaat Hitleri kõrvaldamiseks. Pomm plahvatab, neli ohvitseri saab surma, Hitler pääseb eluga.
De Gaulle Pariisis
25. augustil saabub Charles de Gaulle liitlasvägede
eesotsas Pariisi, kus on puhkenud ülestõus. Pildil saksasõbralikud noored prantslannad.
Varssavi ülestõus
3. oktoobril suruvad sakslased maha üle kahe kuu kestnud Varssavi ülestõusu ja teevad Varssavi vanalinna maatasa.
Pealetung Ardennides
16. detsembril algab Saksa vägede viimane suurpealetung Ardennides, esialgu edukas, ei too aga pööret sõja käiku.
Eesti aastal 1944
Rinne veereb idast läände
Veebruaris ületab Punaarmee Narva jõe ja loob siin pool mitu sillapead. 20. Eesti diviis likvideerib sillapead ja paneb pealetungi pikemaks ajaks seisma. Pildil rüütliristiga autasustatud Harald Nugiseks.
Mobilisatsioonid
Veebruaris kutsutakse lippude alla, paraku Saksa väkke, 1904.–1923. aastakäikude mehed. Kokku tuleb 38 000. Suvel hakatakse nõudma 1927. ja 1928. aasta poisse lennuväe abiteenistusse.
Pommitamised
Siis algasid suured õhurünnakud. Rahvas ütles – pommitamised. Ikka mitusada lennukit Eesti linnade kohal. Esimese löögi sai Narva, siis Tapa, siis Tallinn.
9. märtsi suurpommitamine. Jõulupuud taevas, tulemeri maa peal, üle 500 hukkunu, suur osa linnast maha põlenud, Estonia varemeis.
Eesti Vabariigi taastamine
Aprillis alustab EV Rahvuskomitee ja EV Valimiskogu Eesti Vabariigi seaduslike võimuorganite taastamist.
Sinimäed ja Tartu
25. juulil langeb Narva, Sinimägedes algavad ohvriterikkamad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Kagu-Eestis murrab punavägi läbi.
25. augustil lahkuvad sakslased pooleldi hävinud Tartu linnast.
Põgenemine läände
Algab suur põgenemine läände. Septembri keskel jätab Saksa vägi Eesti maha. Katse taas luua Eesti Vabariik ebaõnnestub.
20. septembril annab Rahvuskomitee võimu üle Otto Tiefi valitsusele, kes koostab deklaratsiooni iseseisvuse taastamise kohta.
22. septembril on Punaarmee, sealhulgas ka Eesti korpuse väed, Tallinnas.
Invasioon Normandias
Rindereporter Boris Keltjanov-Keltjärv: "Rindereportaazh jõudis eetrisse hiljemalt järgmisel päeval. Kas lennukiga või näiteks ameeriklaste maabumise ajal Prantsuse rannikul läks see kuriiriga Brüsselisse ja sealt mängiti üle. Olin juhuslikult Belgias, kui 6. juuni hommikul ühe hollandlase amatöörjaam andis teate, et maabumine on alanud. Kolm tundi hiljem tuli meile ametlik teade. Meie sõjakirjasaatja Dieter Menninger Pariisis ei pääsenud nii ruttu sündmuspaigale, mina asusin lähemal ja mulle tuli käsk kohale sõita. Kümme kilomeetrit rannikust oli juba kuulda lahingutegevuse tohutut müra. Ja sinnasõit! Noh, see oli üks pikemaid teekondi üldse – kuus kilomeetrit nelja tunni jooksul, lennukid tulistasid kõike, mis liikus. Leidsime oma kantava aparatuuriga ulualust ühes rannakaitse kahuripunkris. Seitse meetrit maa all, betoon ja muld. Säält võis jälgida lahinglaevastikku – muidugi vaid väikest osa –, oma silmaga jõudsin 376 sõjalaeva ära lugeda.
Videvikus üritati laevadele stukarünnakut, aga õhutõrje tõmbas niisuguse katte ette, et lennukid sadasid alla kui tähekesed. Olin sõjas igasugust asja näinud, aga sääl nähtu ületas mu kujutlusvõime. Liitlaste ülekaal õhus oli täielik, maabumine nii ülivõimas, et normaalselt mõtleja oleks pidanud säält kohe jooksu panema. Teisel päeval saatsin kodeeritud küsimuse Berliini – zentrali: "Mida ma pean rääkima? Kas muinasjutte?" Lakooniline vastus tuli tagasi, shifreeritult, kolme sõnaga: "Erzählen Sie Märchen!" – "Rääkige muinasjutte!". 3.–4. päeval tuli meie kõige kuulsam filmimees Werner Schafgans. Ta langes filmides minu kõrval. Saime kaamera tagasi Berliini viia ja see oli kõik.
Ma ütlen nüüd ülbelt midagi, mis võib paista tagantjärele tarkusena. Teadsin juba 11. detsembril 1941, kui Hitler kuulutas sõja Ameerika Ühendriikidele, et sõda ei ole Saksamaale enam võidetav. Ameerikat ei või lüüa. Alguses nad jooksid ju. Aga see võttis ainult poolteist aastat, et panna jaapanlased jooksma. Ja nii nad panevad iga teise jooksma, kui see vajalikuks osutub."
(Eesti Raadio saatest, september 1989)