Pühapäeval, 13. jaanuaril vallutab OMON-i eriüksus tankide toetusel Vilniuse telekeskuse, hukkub 15 inimest. Samal päeval Boriss Jeltsin Tallinnas, kus kirjutab alla ühisavaldusele Venemaa ja Eesti suveräänsuse tunnustamise kohta.
20. jaanuaril ründab OMON-i salk Riia kesklinnas Läti siseministeeriumi hoonet, hukkub neli inimest.
21. jaanuaril kohtub A. Rüütel Moskvas M. Gorbatshoviga, kes lubab Eesti suhtes mitte kasutada jõudu.
Kõrbetorm
16. jaanuar. USA alustab koos liitlastega operatsiooni Kõrbetorm, et tõrjuda Iraagi väed välja Kuveidist.
28. jaanuaril nõustub Iraak täitma ÜRO nõudmisi. Husseini diktaatorlik rezhiim jääb püsima.
Jeltsin presidendiks
12. juunil valitakse Boriss Jeltsin Venemaa esimeseks presidendiks, tema poolt hääletab 57,3% valijatest. Samal päeval hääletavad Neevalinna elanikud linnale tagasi ajaloolise nime Sankt-Peterburg, ümbritsev oblast jääb aga endiselt Leningradi oblastiks.
Putshikatse
N Liidus
19.–21. august. Krimmis puhkusel viibiv M. Gorbatshov kõrvaldatakse võimult, kuid Moskvas ei õnnestu putshistidel võimu hoida. See tähendab NL lagunemise kiirenemist, Gorbatshovi poliitilise karjääri lõpu algust ja Jeltsini populaarsuse tõusu.
Uued riigid
NL senised liiduvabariigid kuulutavad end sõltumatuteks ja iseseisvateks: 20. augustil Eesti, 21. augustil Läti, 24. augustil Ukraina, 25. augustil Valgevene, 27. augustil Moldova, 23. septembril Armeenia. 1. novembril kuulutab iseseisvuse välja Tshetsheenia (pildil vapp).
8. detsembril kirjutatakse Belovezhjes alla kokkuleppele Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. 21. detsembril kuulutab Vene Föderatsioon ennast NL õigusjärglaseks. 25. detsembril astub M. Gorbatshov tagasi NL presidendi ametikohalt, kuna NL-i pole enam olemas.
Eesti aastal 1991
Politseiseadus
1. märtsil hakkab kehtima politseiseadus. Nõukogulik miilits asendatakse politseiga.
Eesti saab rahvusvahelist kaalu
29. märtsil kohtuvad Washingtonis Arnold Rüütel ja Lennart Meri USA presidendi G. Bushiga, 8. mail Edgar Savisaar.
Augustisündmused
19. august. Riigipöördekatse N Liidus.
20. augusti hilisõhtul võtab EV ÜN vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse Eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest.
21. augustil hõivavad dessantlased teletorni alumised korrused. ETV saated katkevad, Eesti Raadio aga jätkab rahva informeerimist kujunevast olukorrast.
Kui saab selgeks, et võimuhaaramise katse Moskvas on läbi kukkunud, lahkuvad dessantlased sama päeva õhtul Tallinnast ja ületavad 22. augustil Luhamaa piiripunkti.
Tallinnas võetakse valge maja ees maha Lenini kuju.
Esimene saatkond
Esimese välisriigi saatkonnana avab Tallinnas uksed Rootsi saatkond. Pildil: 7. november 1991. Eesti saadik Margus Laidre Stockholmis teel kuningalossi.
Dalai-laama Eestis
2.–4. oktoobrini viibib Eestis XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Ta õnnistab meie Pühajärve, külastab Tartu ülikooli (pildil rektori kabinetis) ja esineb aulas tiibetikeelse ettekandega.
Kuus korda kallimaks
Aasta jooksul läheb elu Eestis üle kuue korra kallimaks. Aga sellele ei pöörata erilist tähelepanu, sest on iseseisvuse taastamise aasta.
Taasiseseisvumisaasta
Päevad täis ärevust. Iseseisvusele pürgiva Eesti saatus näib rippuvat juuksekarva küljes. 19. augusti hommikul teatatakse, et Krimmis puhkusel viibiv NL president M. Gorbatshov olla tervislikel põhjustel pannud ameti maha. Võimu võtab enda kätte NSVL Riiklik Erakorralise Olukorra Komitee, kelle pöördumises rahva poole öeldakse: "Tulles vastu laiade rahvahulkade nõudmistele rakendada kõige resoluutsemaid abinõusid ühiskonna üldrahvalikku katastroofi vajumise vältimiseks ja seaduslikkuse ning korra tagamiseks, otsustasime kehtestada mõningates Nõukogude Liidu paikades erakorralise seisukorra 6 kuuks."
Kell 14.10 maandub Tallinna lennuväljal sõjaväe rasketranspordilennuk IL-72, kust väljub poolsada dessantväelast. Nad istuvad edasisi korraldusi oodates lennuvälja murule. Punalaevastiku alused blokeerivad Tallinna mere poolt. Saab teatavaks, et siia on teel Pihkva õhudessantdiviisi motoriseeritud kolonn.
20. augustil jõuab 94 soomukit Tallinna. Dessantlased lähevad vallutama Kloostrimetsa teletorni. Samal ajal asub rahvas raadio- ja telemaja kaitsele. Tee Toompeale tõkestatakse graniidirahnudega. Rahvarinde algatusel toimub Vabaduse väljakul massimiiting, kus nõutakse Eesti riigiõiguslikult ebamäärase olukorra lõpetamist. Toompeal tuleb kokku Ülemnõukogu ja kell 23.04 kuulutatakse häältega 65:0 välja Eesti Vabariik.
Island ja Läti tunnistavad viivitamatult Eesti iseseisvust. 24. augustil teeb sama Vene Föderatsioon, 25. augustil Prantsusmaa.
