Maailm aastatel 1959 ja 1960


Maailm aastal 1959

Castro Havannas

1. jaanuar. Vendade Castrote ja Che Guevara juhtimisel mägedes partisanisõda pidanud habemikud jõuavad Havannasse. Batista põgeneb, 16. veebruaril on Fidel Castro juba Kuuba peaminister.

Tähelipp

5. jaanuaril saab Alaskast USA 49. osariik. 18. märtsil järgnevad Havai saared 50. osariigina. Nüüdsest peale on Ameerika Ühendriikide lipul 13 triibu kõrval 50 valget tähte, mis sümboliseerivad osariikide arvu.

De Gaulle presidendiks

8. jaanuaril valitakse Charles de Gaulle Prantsusmaa presidendiks. De Gaulle teeb lõpu Prantsuse koloniaalimpeeriumile, alustab oma tuumarelva tootmist ja viib Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist.

Vimpel Kuu peal, Hrushtshov USA-s

13. septembril saadab N Liit Kuule esimese raketi koos NL vimpliga. Kaks päeva hiljem saabub USA-sse visiidile N. Hrushtshov. Visiit kestab 12 päeva, selle kulminatsiooniks on läbirääkimised president Eisenhoweriga Camp Davidis.

4. oktoobril teeb Nõukogude kosmoseaparaat Lunnik III esimesed fotod Kuu seni tundmatust tagaküljest ja saadab need Maale.

Kahed keiserlikud pulmad

10. aprill Jaapani kroon-

prints Akihito abiellub suurärimehe tütre Michiko Shodaga. Esimene kord Jaapani monarhia 2600-aastase ajaloo jooksul naib tulevane keiser mitteaadlikust neiu.

21. detsember Pärsia shahh Mohammad Reza Pahlevi abiellub Farah Dibaniga, 21. shahhitari tiitel antakse talle alles pärast seda, kui ta on sünnitanud shahhile poja.

Eesti aastal 1959

Eestis elab 892 653 eestlast

Rahvaloenduse andmeil on ENSV piires

1 196 791 elanikku – 892 653 eestlast (74,6%), 240 227 venelast (20,1%), 16 699 soomlast (1,4%), 15 769 ukrainlast (1,3%), 10 930 valgevenelast (0,9%), 5436 juuti (0,5%), 2888 lätlast (0,2%) jt.

(Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn, 1994)

Likvideeritakse

rajoone

Jaanuaris likvideeritakse terve hulk rajoone. Kuid näiteks Väike-Maarja rajoon jääb veel paariks aastaks püsima, seega säilib ka Kommunismi Koit.

Ernits kohtub Nixoniga

Suvel toimub Moskvas suur USA rahvuslik näitus. Populaarse näituse komissar on tulevane president Richard Nixon, kellega kohtub Tartu legendaarne karskustegelane Villem Ernits. Ernits palub Nixonit, et see võimaldaks tal kuidagi pääseda uudistama ameeriklaste tehnilist uudisasja – panoraamkino. Nixon tulnudki Ernitsale vastu, sest mees tutvustas ennast kui old friend of America.

8-klassiline koolikohustus

Algab üleminek 8-klassilisele koolile, keskkoolidesse viiakse tootmisõpetus ja keskhariduse andmist püütakse ühendada tootva tööga.

Balti GRES

Detsembris hakkab voolu andma maailma suurima põlevkiviküttel töötava soojuselektrijaama – Balti Soojuselektrijaama ehk Balti GRES-i esimene agregaat. Pildil Balti soojuselektrijaam. Litograafia. O. Soans, 1959.

Juhan Simm in memoriam

20. detsembril sureb Tartus populaarne dirigent ja helilooja, lõvilakaline Juhan Simm. Tartu Üliõpilaste Meeskoori rajaja, laulupidude üldjuht ja rahvalike koorilaulude autor. Nooruses Oskar Lutsu koolikaaslane, vanas eas naaber Tartu Tammelinnas.

...ehk uuemas eesti keeles raal

Ei jäänud 1950. aastate lõpul ENSV-gi puutumata teaduse ja tehnika üldisest progressist. 4. oktoobril 1959 pannakse Tartu ülikoolis alus esimesele arvutuskeskusele Eestis. Pool aastat hiljem pannakse endise (ja ka praeguse) Eesti Üliõpilaste Seltsi maja saalis üles paljudest hallidest plekk-kappidest koosnev elektrooniline arvutusaparaat – Ural-1 (alumisel pildil). Mitte mingitel pooljuhtidel, vaid ausalt elektronlampidel töötav agregaat, mille lambid vilkusid töötamise ajal uhkelt ja saladuslikult. Ja seda lausa fantastilise kiirusega oma aja kohta – 100 tehet sekundis!

Mõne aasta pärast saab ülikool väiksema, võimsama ja moodsama raali ning Ural-1 kingitakse Nõo keskkoolile, kus tema abil koolitatakse arvutioperaatoriteks õige palju arvutihuvilisi poisse ja tüdrukuid, kes tulnud üle Eesti Nõkku tarkust taga nõudma. Et aeg raalide tulekuks Eestisse oli küps, seda kinnitab ka tõik, et juba 1960. aastal luuakse ENSV Teaduste Akadeemia juurde Küberneetika Instituut.

Hillar Palamets, ajaloolane

Maailm aastal 1960

Prantsuse tuumapomm

Loe veel

13. veebruar. Prantsuse esimese tuumapommi plahvatus Saharas. See on pärast Hiroshimat 211. tuumaplahvatus. Pildil jälgib De Gaulle sündmust ristleja pardalt.

Saksa kolhoosid

14. aprillil teatab SDV, et riigis on viidud lõpule põllumajanduse kollektiviseerimine.

U2

1. mai. Sverdlovski kohal tulistatakse alla USA luurelennuk U2. Piloot F. G. Powers vangistatakse ja kohus mõistab talle 10-aastase vanglakaristuse. Intsident halvendab järsult NL–USA vahekorda.

Aafrika sõltumatuse aasta

Ligi 30 senist asumaad saavutab poliitilise sõltumatuse.

1. jaanuaril iseseisvub endine Prantsusmaa asumaa Kamerun. 30. juunil tähistab iseseisvuse väljakuulutamist Belgia Kongo. Uue riigi etteotsa tõuseb Patrice Lumumba. Septembri keskel alustab Joseph Mobutu mässu, puhkeb kodusõda.

OPEC

14. septembril loovad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia ja Venetsueela naftahindade reguleerimiseks naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC.

Kingad lauda!

Oktoober. ÜRO peaassamblee 15. istungjärk New Yorgis. 13. oktoobril äratab Hrushtshov avalikkuse tähelepanu, kloppides jalast võetud kingaga vastu lauda, et saada sõna.

Kennedy presidendiks

9. novembril valitakse Demokraatliku Partei esindaja John Kennedy USA esimeseks katoliiklasest presidendiks. Tema poolt antakse 49,7% häältest, vabariiklaste presidendikandidaat Richard Nixon saab 49,6% hääli.

Eesti aastal 1960

XV üldlaulupidu

19.–21. juuni. XV üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu Tallinnas. Selleks puhuks valmib pealinnas uus laululava.

Laulupeoga samal ajal avab uksed Tallinna kaubamaja – pealinna kõige suurem ja esinduslikum ärikeskus. Esimestel lahtioleku päevadel on ostjaid ja uudistajaid rohkem kui küllaga. Tahetakse näha, mida müügile paisatakse ja loodetakse defitsiidistki osa saada.

Meie mehed Roomas

25. augustil algavad Roomas XVII olümpiamängud. Osaleb 5895 sportlast 83 riigist, eestlasi võistleb N Liidu koondises 6. Purjetamises võidab hõbeda Aleksandr Tshutshelov, viievõistluses saab meeskondliku hõbeda Hanno Selg.

Kohtla-Järve

Oktoober. Eesti põlevkivibassein ühendatakse administratiivselt. Kohtla-Järve, Jõhvi ja Ahtme linn ning Sompa töölisalev moodustavad vabariikliku alluvusega Kohtla-Järve linna. Pildil gaasitehas. Akvatinta, ofort. E. Okas, 1959.

(Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn, 1994)

Laulud nüüd lähevad

XV üldlaulupeoks valmib uus, arhitektuuriliselt ja ehitustehniliselt unikaalne laululava. Avapäeva kontserdi ajal aga avanevad taevaluugid ja vihma tuleb otsekui oavarrest. Kontsert jäetakse ära. Teise päeva kontserdi lõpul ei taha koorid laululavalt lahkuda ja hakkavad omal algatusel laulma Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". Püsti tõusnud rahvahulk laulab hardunult kaasa. Ernesaks tõuseb dirigendipulti ja juhatab laulu lõpuni. Nii kujuneb otsekui uus rahvushümn, mis võimudele küll ei meeldi, kuid mille laulmist ometi ei söandata keelata.

Korvpall on endiselt Eesti populaarseim sportmäng. Ainult et Eesti korvpalli paremad ajad hakkavad selleks korraks läbi saama. TRÜ korvpallinaiskond tuleb 1960. aastal neljandat korda järjest N Liidu esivõistlustel teisele kohale ja see jääb ka viimaseks. Võimutseb Riia TTT, lätlaste uhkus.

Eelmisel kümnendivahetusel paistsid silma meie meeskorvpallurid. Tartu ÜSK tuli 1949. aastal N Liidu meistriks, oli 1950 teine ja 1951 kolmas, igal juhul tipus. Eesti populaarseim korvpallur oli tartlane Ilmar Kullam – Helsingi olümpiamängude hõbe ja kolmekordne Euroopa meister NL koondise koosseisus. Korvpalliprofessoriks kutsutud, hilisem ülikooli meeskonna tark ja autoriteetne treener. Ülikooli naiskonda aitas tipus hoida Edgar Naarits.

Hillar Palamets, ajaloolane

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare