Tshehhoslovakkia lõheneb
1. jaanuar. Senine Tshehhoslovakkia Vabariik jaguneb kaheks iseseisvaks riigiks – Tshehhiks ja Slovakkiaks.
Laevaõnnetus Läänemerel
14. jaanuar. Talvine torm keerab Läänemerel kummuli Poola reisiparvlaeva. Hukkub 54 reisijat ja meeskonnaliiget.
Brazauskas ja Ulmanis presidendiks
14. veebruaril valitakse Algirdas Brazauskas Leedu Vabariigi presidendiks.
7. juulil saab Läti presidendiks Guntis Ulmanis.
Võimuvõitlus Moskvas
21. septembril algab Moskvas avalik võitlus võimu pärast B. Jeltsini kui täitevvõimu esindaja ja parlamendi kui seadusandliku võimu vahel.
3. oktoobril kuulutab Jeltsin Moskvas välja erakorralise seisukorra. Parlamendi pooldajad teevad katse vallutada Moskva linnavalitsus ja Ostankino telekeskus. Hilisõhtul saadab Jeltsin talle kuuletuvad soomusväed parlamendi asukoha, Valge maja vastu. Järgmisel hommikul tulistavad tankid otsesihtimisega suurt hoonet. Televisioon kannab toimunu üle. Hoone kaitsjad alistuvad kell 12. Võim Venemaal jääb presidendi kätte.
Bulgaaria & SRÜ
28. detsembril saadab Bulgaaria riigist välja Vladimir Zhirinovski, kes teeb avalikku propagandat selle nimel, et Bulgaaria astuks SRÜ liikmeks. Milles asi, imestab Zhirinovski, oleme ju kõik ühed slaavi vennad!
Iisrael ja Vatikan
30. detsember. Iisrael ja Vatikan lepivad kokku täielike diplomaatiliste suhete kehtestamise osas. Ühtaegu tähendab see kahe religiooni vahelise sügava lõhe ületamise katset.
Federico Fellini
in memoriam
31. oktoobril sureb maailmakuulus filmirezhissöör Federico Fellini, 74.
Eesti aastal 1993
Eesti Vabariik 75
24. veebruar. Kogu Eestis tähistatakse vabariigi 75. aastapäeva. Pildil Kaitseliidu malev aastapäevaparaadil Rakveres.
Paldiski
12. märts. Eesti politsei, piirivalve ja Kaitseliit alustavad Paldiski võtmist oma kontrolli alla.
Pildil Paldiski Põhjasadam.
Kivisilla päev
1. mail toimub Tartus Kivisilla päev. Püstitatakse idee taastada Kivisild endisel kujul.
Eesti lipp Strasbourg is
13. mail võetakse Eesti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogu täisliikmeks. Järgmisel päeval heisatakse Euroopa Nõukogu peahoone ees
Strasbourg is Eesti lipp.
Pullapää kriis
25. juulil puhkeb nn Pullapää kriis, mis kestab 2. augustini. Kriis on tingitud jäägrikompanii allumatusest keskvõimule ja viib Hain Rebase vabastamiseni kaitseministri ametist.
Rahvus-
raamatukogu
27. veebruaril avas lugejatele uksed Rahvusraamatukogu uus hoone Tõnismäel. Pidulik avamine toimub pool aastat hiljem – 11. septembril.
Gustav Ernesaks
in memoriam
24. jaanuaril sureb Tallinnas helilooja ja dirigent Gustav Ernesaks, 84.
Rooma paavst Tallinnas
10. september. Kaunil päikesepaistelisel sügispäeval külastab paavst Johannes Paulus II Tallinna ja peab Raekoja platsil piduliku missa. Selle käigus kasutab ta ka eesti keelt. Meeldejääv õhtupoolik tuhandetele tallinlastele ja sadadele tuhandetele eestlastele, kes jälgivad toimunut TV vahendusel.
Einseln kaitseväe
juhatajaks
4. mail kinnitab Riigikogu Eesti kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander Einselni (pildil vasakul), kes hakkab Eesti kaitseväge Lääne mallide järgi ümber kujundama.
Tulviste rektoriks
28. mail valitakse Tartu Ülikooli rektoriks psühholoogiaprofessor Peeter Tulviste. Sellega katkeb üks omapärane seaduspära – seni on eestikeelse Tartu ülikooli kõigi rektorite perekonnanimed alanud K-tähega.
Presidentide kohtumine
27. augustil kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu presidendid ja peaministrid Jurmalas.
Maailm aastal 1994
Mandela presidendiks
10. mai. Nelson Mandelast saab esimene mustanahaline LAV-i president. Ta on viibinud poliitvangina LAV-i vanglas 28 aastat.
Tunnel kanali all
6. mail avavad Elizabeth II ja president Mitterand kanalialuse raudteetunneli. Prantsuse ajalehed kirjutavad, et enam ei ole Inglismaa saareriik, millega inglased ise ei taha kuidagi nõus olla. Pildil kuninganna Elizabeth II teel Prantsusmaale.
Lääneliitlased
lahkuvad
8. september. Saksamaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa juhid tähistavad pidulikult lääneliitlaste viimaste vägede lahkumist Berliinist.
Euroopa Liit
10. november. Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel Essenis märgitakse Sloveeniat ja Balti riike kui tulevasi EL kandidaatriike, kellega tuleks kohe alustada läbirääkimisi Euroopa lepingu osas.
Sõjakolded Euroopas
Aasta lõpus kujuneb Euroopas kaks sõjakollet – serblaste ühinenud relvajõud tungivad peale Lõuna-Bosnias, Vene väed on hädas Tshetsheenias. Groznõis käivad ägedad lahingud.
27. detsembril annab president Jeltsin korralduse lõpetada Groznõi pommitamine õhust, see ei vii aga lahingute raugemisele. Räägitakse, et Tshetsheeniast on saanud Venemaa Vietnam.
Nobeli rahupreemia
1994. aasta Nobeli rahupreemia saavad Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin (vasakul), välisminister Simon Peres ja PLO juht Yassir Arafat (paremal).
Eesti aastal 1994
Marja kauplus
12. veebruari pärastlõunal variseb Tallinnas sisse Marja tänava kaupluse katuslagi. Hukkub viis inimest, vigastatuid on 13. Õnnetuse põhjus – ehitajate omaaegne praak.
Pipi Pikksukk 400
6. märtsil etendub Estonia teatris 400 korda muusikal "Pipi Pikksukk", ilmselt rekord kogu Estonia senises ajaloos.
Jõulurahu
valitsus
27. oktoober. Valitsuskoalitsiooni sisepingete tõttu on Mart Laar sunnitud maha panema peaministri ameti. Nn jõulurahuvalitsuse etteotsa saab Andres Tarand (pildil paremal).
Estonia hukkumise aasta
28. septembri öösel, teel Tallinnast Stockholmi, hukkub sügistormis Soome Utö saarest 20 miili kaugusel reisiparvlaev Estonia. Tegemist on suurima rahuaegse laevaõnnetusega Läänemerel – hukkub 852 inimest, peamiselt eestlasi, rootslasi, soomlasi. Laevaõnnetuse järellainetus meedias kestab sajandi lõpuni.
Balti riigid
ja EL
18. juulil kirjutatakse alla vabakaubandusleping Balti riikide ja Euroopa Liidu vahel. Leping jõustub 1995. aasta 1. jaanuarist.
Vene väed lahkuvad
26. juulil lepitakse Eesti–Vene tippkohtumisel Moskvas kokku, et Vene väed lahkuvad Eestist samaaegselt nende lahkumisega Saksamaalt. Nii ka toimub – 31. augustil ületavad viimased Vene üksused piiri. Eesti on okupatsioonivägedest vaba.
