Riigikantselei riigisümboolika osakond soovitas kas Ida- või Lääne-Viru maakonnal ja Hiiumaal oma vappi muuta.

Nõunik Ivo-Manfred Rebane ütles, et kuna ükski seadus vappide muutmist ei nõua, on nende ettepanek soovitusliku iseloomuga. Vastavalt valitsuse määrusele tuleb kogu Eestis 1. oktoobriks registreerida valitsusasutuste sümboolika ning selle käigus oleks kasulik ka vappide näpuvead ära parandada, lisas Rebane.

Ida- ja Lääne-Viru maakond kasutavad sama vappi ja lippu, rõhutades sellega ajaloolist ühtekuuluvust. Juba mitme aasta eest soovitasid vapinduse ehk heraldika asjatundjad ühel maakonnal oma sümboli taustavärvi muuta. Pole üksmeelt, kas seda peaks tegema Ida- või Lääne-Viru.

Ida-Viru maasekretär Eduard East leiab, et vapi tausta peaks sinisest roheliseks muutma Lääne-Virumaa. Tema hinnangul tekitab kahe maakonna sarnane vapp segadust ning selle vältimiseks tuleb vapile alati lisada maakonna nimi.

Ida-Viru maavanem Rein Aidma ei pea vapiküsimust päevakajaliseks. Tema sõnul võib vapi muutmise korral tekkida oponente, kes räägivad Virumaa lõhestatuse põlistamisest. Siiski tuleks Aidma hinnangul asi Lääne-Viru maavanemaga selgeks rääkida ja leppida kokku, kes mida muudab. Koos vapiga muutuvad ka lipp ja kirjaplangid ning see võib maksma minna kümneid tuhandeid kroone, nentis Aidma.

Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants kinnitas, et tema probleemi ei näe ja ei kavatse ka maakonna vappi muutma hakata.

Nõunik Rebane arvas, et kui Viru maakonnad siiski kunagi ühinevad, kaob probleem iseenesest. "Siiski on natuke imelik, kui kaks maakonda kasutavad täpselt identset vappi. Seadus seda ei keela, probleem on rohkem emotsionaalne," lisas ta.

Lisaks soovitatakse virulastel muuta vapil lossi katuse värv punasest kuldseks. Nimelt sätestavad heraldikareeglid, et vapi mustvalgel kujutamisel muutub punane värv mustaks, seega oleks loss siis tornikiivrita. Kuldne värv peab muutuma aga valgeks ja probleem oleks lahendatud.

Hiiumaa vapi kujunduse vaidlustasid kunstiajaloolased, kelle hinnangul ei haaku seal kasutatud sümbolid maakonnaga. Nimelt on hiidlaste vapil kasutatud kolme sõlmega köiejupp 13. sajandist saadik kasutusel frantsiskaani kerjusmunkade ordu sümbolina.

"Mida ühist on tänasel Hiiumaal kerjusmunkadega?" küsis nõunik Rebane, kes tõdes, et kogu maakonna piires vapi, lipu, auaadresside jms muutmine on raske ja kulukas.

REIN SIKK