Kas Haanja kuppelmaastikul peaks saama sõita sama piirkiirusega nagu Tallinna-Tartu maanteel?
Rait Piir
rait.piir@epl.ee
Praegu võib enamasti sama kiirusega kihutada nii sirgel asfaltteel kui ka kruusasel kuppelmaastikuteel.
FOTO: <p>Foto: Raivo Tasso
Maanteeamet on seisukohal, et Eestis eri teetüüpidel ja teelõikudel kehtestatud kiiruspiirangud ei vasta konkreetsete maanteede tegelikule olukorrale ja nende liiklusohutuse tasemetele, vajades põhjalikku ülevaatamist.
Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe küsib: kas Haanja kuppelmaastikul peaks saama sõita sama piirkiirusega nagu sirgel Tallinna-Tartu maanteel? „Liiklusseadus kehtestab asulatee lubatud suurimaks kiiruseks üldjuhul 50 km/h ja asulavälisel teel 90 km/h. Enamasti ei sõltu suurim lubatud kiirus tee tegelikust geomeetriast, liiklus-, ilma- ja nähtavustingimustest, teekatte seisundist jms,” ütles Kirsimäe. „Nii on tavapäraselt suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h neljarajalisel I klassi maanteel, aga ka kruuskattega üherajalisel kõrvalteel, seda nii halva nähtavuse kui ka parimate liiklemistingimuste korral. See on viinud olukorrani, kus paljud liiklejad ei taju sõidukiiruse piiramise tagamaid ja argumente ning ületavad seda ka siis, kui see toob kaasa järsult suurenenud riski.”