Maaomaniku metsaraie seadis ohtu üliharuldased samblikud
Metsaettevõte Lignator ostis varakevadel Lääne-Virumaal paarikümne miljoni krooni eest metsamaad ning hakkas enda soetatud kinnistul Aruküla läheduses metsa raiuma. Metsaraiet teeb Lignator aga ka väärtuslikus metsaelupaigas, kus kasvavad haruldased samblad ja samblikud.
Tegemist on ligemale 46-hektarise metsaalaga, millest veidi enam kui kolm hektarit on keskkonnaspetsialistid tunnistanud vääriselupaigaks ehk kohaks, mis vajab säilitamist seal kasvavate harvaesinevate liikide tõttu. Hariliku kopsusambliku ja säbriku, kännukatiku ning sulgja õhiku kõrval on teadlased sealt leidnud ka musta ja mustjat limasamblikku, mis on kantud kõige ohustatumate liikidena Eesti punasesse raamatusse. Vahepeal arvati, et need liigid on juba meie loodusest kadunud.
Kohalik keskkonnateenistus, kes raiumiseks loa andis, on sunnitud aga hävitustööd abitult pealt vaatama, sest sekkumiseks pole voli. “Erametsamaadel paiknevaid vääriselupaiku saame me kaitsta ainult siis, kui meil on maaomanikuga sõlmitud vabatahtlik leping, mille puhul riik kompenseerib elupaiga säilitamisest saamata jäänud tulu,” selgitas Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juht Aivar Lainjärv, märkides, et Lignatoriga pole neil sellist lepingut sõlmitud.
“Kui maaomanik vääriselupaika vabast tahtest kaitsta ei taha, on selle kaitsmine väga keeruline. Ainus, mis me teha saame, on omanikku veenda. Sundida me ei saa, sest selleks pole seaduslikku alust,” nentis Lainjärv.
Praegune olukord, kus riigil pole võimalust takistada eramaadel asuvate loodusväärtuste hävitamist, on tema sõnul tingitud varasematest poliitilistest otsustest. “Kogu raiumise kohta tuleb keskkonnateenistusele esitada metsateatis, aga meil ei ole õigust lükata teatist tagasi põhjendusega, et metsas on vääriselupaik,” rääkis ta. Kuigi keskkonnateenistus pakkus Lignatorile võimalust sõlmida vääriselupaiga maharaiumisest säästmiseks vabatahtlik leping, ütles metsafirma sellest ära.
Lignator Mets OÜ juhataja Toomas Kont kinnitas, et looduskaitseliselt väärtusliku metsatüki kallale on mindud teadmatusest. “Oleksime sellest kindlasti hoidunud, kui keskkonnateenistus oleks meid vääriselupaigast teavitanud ning metsateatisele märkinud, et kinnistule jääb selline asi,” kostis Kont.
Keskkonnainspektsiooni Lääne-Viru büroo juht Uno Luht nentis, et inspektsioon saab antud juhul ainult kontrollida, kas raietööd toimuvad metsateatisega lubatu piires.
Ka RMK on raiunud
Eestimaa looduse fondi (ELF) metsaspetsialist Kaupo Kohv tähendas, et praegune vääriselupaiga hävitamine on osa laiemast probleemist. “Uurides aastatel 2002 kuni 2005 tehtud metsaraieid, tuli välja, et sel perioodil on täielikult maha raiutud või siis raietega rikutud seitse protsenti era- ja riigimaadel asuvatest vääriselupaikadest,” märkis Kohv, lisades, et selles osas on võrdselt patused nii erametsa- omanikud kui ka riigimetsa majandamise keskus. “Kui selline tempo jätkub, on kõige mustema stsenaariumi kohaselt neljakümne aasta pärast kõik vääriselupaigad maha raiutud.”
Kohvi sõnul on Eesti tulundusmetsades asuvaid ning keskmiselt mõnehektarilisi vääris- elupaiku registreeritud üle seitsme tuhande ning nende kadumisel kannatab meie metsade bioloogiline mitmekesisus. “Sellised kohad on just kõige ohustatumate sambliku-, putuka-, seene- ja loomaliikide viimsed pelgupaigad,” lausus ta. “Kui hävivad nende liikide elupaigad, on nad hukule määratud.”
Vaid 162 lepingut
Keskkonnaministeeriumi andmetel on hetkel erametsades 2111 vääriselupaikadeks (VEP) tunnistatud kohta (enam kui 5100 hektarit), kuid maaomanikega on nende kaitsmiseks sõlmitud vaid 162 vabatahtlikku lepingut.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Kadi Kõiv tunnistas, et kuigi VEP-id on metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel väga olulised, on nende kaitsmine erametsaomanikule vabatahtlik ning vägisi seda peale suruda ei saa. “Riik pakub maaomanikule võimalust saada raiele alternatiivtulu juhul, kui VEP säilitatakse puutumatuna,” sõnas ta.
Riigimetsa majandamise keskuse metsamajanduse direktor Raivo Võlli kommenteeris, et nemad on VEP-id spetsiaalses andmebaasis ning kaartidel tähistanud. “Majandustegevus on seal peatatud ning RMK neil aladel midagi ei tee,” ütles Võlli, kelle kinnitusel on siiani VEP-e rikutud vaid teadmatusest või vigadest asupaiga määramisel.
Haruldased samblikud
•• Samblikuteadlase Andres Saagi sõnul on harilik kopsusamblik Eestis vähelevinud, Euroopas aga tõeline haruldus. “Näiteks kui ·veitsi metsamehed leiavad mõne mahakukkunud sambliku, siis kinnitavad nad selle puu külge tagasi, et see saaks edasi elada,” tõi Saag näite.
•• Samblateadlase Nele Ingerpuu sõnul on maharaiutavas metsas esinevad samblaliigid kännukatik, säbrik ja sulgjas õhik metsa vääriselupaikade tunnusliigid. “Sulgjas õhik on arvatud ka meie punasesse raamatusse,” märkis Ingerpuu. “Need liigid kasvavad just vanades ning küpsetes metsades, mis on inimese poolt vähe mõjutatud.”
•• Ingerpuu osutas ka asjaolule, et vähelevinud samblaliikide olemasolu võib viidata ka sellele, et samas kohas võib kasvada veel haruldasemaid liike, mida siiani pole veel leitud.
