Minister pakub mõisa Kultuurkapitalile

$ REIN SIKK

Rakvere

Sisearhitekt Leila Pärtelpoja hinnangul ei tohiks riigi omanduses olevat Rägavere mõisa eraomandusse müüa, sest sel juhul satuks hävimisohtu mõisas asuv kaitsealune kunsti- ja mööblikogu.

"Riigi valduses olles pole Rägavere riiki teeninud, sest inimesed ei pääse sinna sisse," ütles mõisale sisekujunduse teinud Pärtelpoeg, kelle väitel puudub Rägaverel korralik äriplaan ja haldaja.

"Arusaam Eesti mööblikultuurist võidaks, kui Rägavere uksed oleksid lahti ja mõis töötaks muuseumina," selgitas Pärtelpoeg. "Mulle teeb meelehärmi näiteks mõne poleeritud laua rikkumine Lääne-Viru ärieliidi pidustuste käigus," lisas ta.

Sisekujundaja sõnul ei usu ta, et muinsuskaitse suudaks kaitsta eraomandusse minevaid Rägavere varasid. "Olen kindel, et muinsuskaitse ei hakka kohut käima mingi hobusekasvatajaga, kui selgub, et mööbel on rikutud," tõdes ta.

"Pirgu ja Mädapea pole Rägavere terviklikkuse kõrval midagi," on enamuse Eesti mõisate sisekujunduse autor Leila Pärtelpoeg veendunud.

Kaks aastat vaikelu

Riik ostis 18. sajandist pärineva Rägavere mõisa 1995. aasta juunis Vilde kolhoosi varasid hooldava Pajusti Varahoidja käest. 24 miljoni krooniga müüki pandud mõisa hind oli selleks ajaks langenud viie miljonini ning kaheksakümnendate aastate aktiivsest kultuurielust jäänud vaid legend.

Esimesena riigi omandusse läinud Rägavere mõisa haldamine jäeti Lääne-Viru maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste õlule, kes sellega toona ka nõus olid.

Kaks aastat tagasi kavatsesid maavalitsus ja omavalitsused hakata mõisas kultuuriüritusi ja tseremooniaid korraldama. Paraku pole omavalitsused ega kultuuriavalikkus asja vastu huvi tundnud, ka mõisa kasutamise alased ajurünnakud jooksid liiva.

Maavanem Marko Pomerantsi sõnul ei tahtnud omavalitsuste juhid oma ettevõtmisi Rägaveres korraldada, kuigi maksid pidevalt raha mõisa ülapidamiseks.

Riigi omaks saamise järel on suurim Rägaverre tehtud investeering turvasüsteemi paigaldamine ja tualettide remont.

Avalikkuse kaasamiseks mõisa haldamisse loodi Rägavere fond, mille arve on tänaseks suletud. Arvel olnud enam kui 10 000 krooni kulutati mõisa elektriarvete tasumiseks.

Tuleva aasta suveks on Lääne-Viru maavalitsuse kultuuritalitus kavandanud mõisasse Virumaa laulu- ja tantsupeo. See oleks kolme aasta jooksul esimene maakonna kultuurijuhtide koraldatud avalik üritus Rägaveres.

Mõis ei too sisse

Lääne-Viru ühisomavalitsus otsustas loobuda mõisa ülalpidamisest= sest selleks kulub üle 200 000 krooni aastas ja seegi peamiselt kütteks. Valdade napi rahakoti arvelt püütakse järgmisel aastal elus hoida miljonitesse kroonidesse ulatuva võlakoormaga Rakvere haiglat.

"Riik peab endale selgeks tegema, mida ta soovib Rägaverest säilitada," ütles Pomerants. "Valdade ja maakonna rahakoti najal kiratsemisel pole mõtet."

Novembris tegi maavanem kultuuriminister Jaak Allikule ettepaneku riigimõis maha müüa, sest selle haldamiseks pole raha. Vastukirjas teatas Allik, et ei saa nõustuda Rägavere müügiga. Kultuuriminister pooldab mõisa ja kunstikogu andmist Kultuurkapitali käsutusse.

"Kultuurkapitalile võiksime hoone üle anda küll, aga ilma pealemaksmiseta on seda ka tulevikus võimatu majandada," ütles Pomerants.

Nii maavanem kui ka kultuuriminister on ühel meelel selles, et Rägavere mõisahoone seisund halveneb iga aastaga. Ministeerium, maavalitsus ja muinsuskaitsjad istuvad peagi Rägavere asjus nõupidamistelaua taha.

q Maavanem Marko Pomerants on teinud kultuuriminister Jaak Allikule ettepaneku Rägavere mõis maha müüa, sest selle haldamiseks pole raha.