Maavärin Haitil surmas sadu inimesi
BBC teatel on hukkunud ja kadunud "vähemalt sajad" inimesed. Esimesele tõukele, mida peetakse rängimaks viimase kahesaja aasta jooksul, järgnesid kaks pea sama tugevat värinat, 5,9 ja 5,5 pallised.
Maavärina kese oli arvatavasti 15 kilomeetri kaugusel pealinnast Port-au-Prince'st.
BBC on rääkinud sündmuse pealtnägijatega, kes kirjeldavad olukorda kõige mustemas võimalikus võtmes, karta on, et hukkunute hulk võib ulatuda kaugelt üle esialgu kokku loetud sadade.
Inimesed istuvad tänavatel, teadmata kuhu minna, kogu linn on vajunud pimedusse, kirjeldas kohalik elanik Rachmani Domersant olukorda Reutersile.
"Ma arvan, et "sajad hukkunud" on selgelt alahinnatud," ütles ta. Tõuked algasid eile kell kell 16.53 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi 23.35).
Kohalike sõnul pole piirkonnas telefoniühendust ega elektrit, pole näha ka kiirabibrigaade.
Võttes arvesse, et Haiti on vaeseim riik kogu läänepoolkeral, on katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ilmsesti vaja välisriikide abi. Kahju infrastruktuurile, rääkimata hindamatutest inimkaotustest, ulatub esialgsete oletuste järgi kindlasti "miljarditesse dollaritesse". Kokku on varisenud kõik, alates supermarketistest ja korterelamutest ning lõpetades kohaliku võimukeskuse National Palace'i ja ÜRO missiooni asupaigaks olnud hoonega.
USA geoloogiaekspert Mike Blanpied oletas, et maavärina mõju pidanuks kõige otsesemal moel tundma vähemalt kolm miljonit inimest. Värina muudab eriti ohtlikuks asjaolu, et selle epitsenter asus kuival maal, merealuse tõuke puhul olnuks mõju tagasihoidlikum, ütles geoloog.
President Barack Obama on teatanud, et pakub Haitile igakülgset abi.
Seismiliselt üliohtlik kant
Teadlased on aastaid rääkinud, et Haiti on suures ohus, kirjutas CNN. Hispaniola saar, kus asub peale Haiti veel Dominikaani vabariik, sai tõsise hoiatuse kätte 2008. aasta Kariibi mere piirkonna geoloogiakonverentsil, kus viiest geoloogist koosnev uurimisrühm teatas, et just saare lõunapiirkond on suurimas ohus. Ka ühes 2004. avaldatud uurimuses hoiatati, et saarealune on ebastabiilne.
Hispaniola saar asub kahe tektoonilise laama kokkupuutekohas, see muudabki piirkonna nii ohtlikuks.
Arvatakse, et seitsmepalliseid maavärinaid on sealkandis viimase viiesaja aasta jooksul ette tulnud vähemalt tosinajagu.
