Mägiveised ei pääsenud euronõuete pärast Eestisse paarituma
Loomad tuuakse pärast paberite korda ajamist lähiajal ilmselt siiski Eestisse.
Matsalu looduspargi asedirektor Alex Lotman teatas, et loomade Rootsist Eestisse toomise eest vastutav looduskaitse ja loomakasvatuse spetsialist Steffan Thorsell vormistas Eestisse toodavatele loomadele paberid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.
"Thorsell, kellele Eesti poolt aegsasti siinkehtivad nõudmised edastati, püüdis loomulikult pabereid korda ajades Eesti nõuetega arvestada, kuid siiski jäid temal mõned Euroopa Liidus kehtivatest erinevad Eesti nõuded kahe silma vahele," ütles Lotman.
Ta märkis, et loodetavasti õnnestub kahe süsteemi vahelisest erinevusest tulenev takistus lähimal ajal ületada ja loomad jõuavad peagi Eestisse.
Maailma Looduse Fond kavatses Shoti lihaveised tuua Väinamere rannakarjamaadele pühapäeval.
Loomad pidid tulema Eestisse Rootsi laevaga ja kavas oli nad paigutatada kuuks ajaks karantiini Kirikukülas Matsalu märgalal. Veised on mõeldud kohalikele talunikele, kes on valmis neid poollooduslikel rannakarjamaadel karjatama.
Iga rannakarjamaal karjatatava veise eest makstakse talunikule päevas kolm krooni ning lamba eest 1,5 krooni.
Veised antakse talunikele lepingu alusel, mille järgi peab loomad projektile mõne aasta pärast tagastama, loomade pidamise ajal sündinud järglased võib talunik endale jätta. Vabanevad loomad antakse järgmistele huvitatud talunikele.
Alex Lotmani sõnul on selline laenamise moodus parim võimalus kariloomade arvukust kiiresti tõsta.
Eesti Looduse Fondi esindaja Urmo Lehtveeri sõnul on Matsalu kaitsealal 3000 hektarit karjatamist vajavaid rannakarjamaid, mis on rahvusvahelise tähtsusega rändlindude peatumis- ja toitumiskohtadeks. Märkimisväärselt palju on rannakarjamaid ka mujal Väinamere ümbruses.
"Üks hektar rannakarjamaad vajab keskeltläbi ühte karilooma, Matsalu märgala rannakarjamaadel on aga praegu kokku vähem kui 700 lehma, mullikat, lammast ja hobust, mistõttu vajatakse rannakarjamaade hoolduseks kiiresti uusi loomi," sõnas Lehtveer.
Tema sõnul on ühtlasi tegu kohaliku maamajanduse mitmekesistamisega. "Lihaloomade hulgas on ennast silmapaistvalt hästi Läänemere-äärseil rannakarjamaadel õigustanud Shoti mägiveised, herefordid, aberdeen-angused ja veel mõni ürgne tõug," märkis Lehtveer.
Sama projekti käigus toodi möödunud aastal Matsallu ja Hiiumaale kokku kuus mägiveist, kes on Eestis juba andnud kaks järglast. Kavas on projekti käigus soetada ka lambaid jagamaks neid huvitatud talunikele.
Projekti eesmärk on taastada ja hoida Väinamere ranniku maastikke, arendada säästlikku maa- ja loodusvarade kasutust, tõhustada bioloogilise mitmekesisuse kaitset, kaasata kohalikku elanikkonda kaitse korraldamisesse, samuti mitmekesistada tulubaasi ja anda loodusharidust.
