Mägiveised Matsalus
Linde pole näha. See-eest konutab karjamaal üks lehm. Põrnitseb enda ette, ei tee meist väljagi. Ei tõuse tal kabi, ei tõuse tal sarv. Ise hereford sihuke. Karvane, nudipeaga nagu eesti tõugu lehm, sarveköndikestega.
Autoga sõidutatakse kohale seeniornõustaja, 84-aastane saksa härra. Mees, kes andnud nõu ja otsinud raha Lõuna-Aafrikast Leeduni. Härra imestab, et vaat kus loomad sihukesed. Et mis nad ka maksavad. Vangutab pead. Ei tea, kas odavusest või kallidusest.
MÄGILOOMAD TASANDIKUL. Teeme aiamulgu lahti ja läheme edasi. Polegi palju maad, ongi võõramaalaste kari vastas. Või mis vastas. Seisavad, mõnel poolemeetrised sarved peas. Üks sihuke lambatalle suurune, must. Aga kus võtab kätte ja hüppab nagu kits neljal jalal korraga üles. Tuleb peremees Argo Hein ja ütleb, et näe, sündis teine eelmisel reedel. Tuli Rootsist oma tiine ema kõhus kohale.
Argol on kokku 23 looma. Osa oti mägiveised, sihukesed karvad maani ja sarved kuuni. Teised jälle herefordid. Noh, ja kolmandad nagu pull on vaevaks võtnud. Igasugu segaverelisi.
Argo pajatab, et kui ära ei hellita ja lauta ei vea, peavad veised talve tervena vastu. Anna ainult mõni kord päevas heina ette ja raiu jääauk lahti. Vana hea kaevu juures loigukoht, allikas sees ka.
Argo räägib, et elektrikarjus peab neid elukaid, kui on vaid söömamaad, ja traadil vool sees. Eelmise kuiva suvega kadus maandus ja siis kippus paar pahuramat läbi minema. Üks lehm võttis vasikad järgi ja käis kogu selle vasikakampaaniaga mööda küla ädalat söömas.
Üks sihuke lihaveis vajab hektar-poolteist karjamaad. Söövad suvel siinsamas all rannakarjamaal. Saavad oma oti kõhu täis ja hoiavad veel eesti pärandkooslust kah korras.
Alex Lotman on Matsalu looduskaitseala mees, kes Rootsist otlased kohale meelitas. Lihaloomad hooldavad rannakarjamaad ikka natuke paremini kui piimaloomad, kinnitab ta. Kuid see vahe on üsna väike. Ainult sellepärast poleks mõtet kogu seda suurt triangilt korraldada, ütleb. Kuid piimaloomi Matsalus rohkem ei saa pidada, sest piima pole kusagile panna. Liha jaoks on turul auk olemas, see tuleb vaid välja kujundada.
Lihaveised on vastupidavamad ja odavamad pidada kui piimaloomad. Kui ei arvesta soetamiskulu. Mille sedapuhku on kandnud rootslased.
Mägiveised ja tasandikuveised ei liiguta selle jutu peale sarvigi. Saksa seeniornõustaja on rahul. Ütleb, et seer guut. Mine tea, ehk otsib tulevaste veisepidajate jaoks mõne margagi välja.
KARI SAAB HAKKAMA. Argo ütleb, et nüüd on suurem mure möödas. Selline kari hakkab juba ise end taastootma. Iga kolme aasta tagant tuleb ainult pulli vahetada, et oma lapsi ei hakka paaritama. Ja see kolm aastat on ka möödas, mille ajal naabrimehed vaid päid vangutasid, et kus leidis ikka loomad, keda kohale tuua.
Nüüd vangutab nii mõnigi külamees jälle pead, et näe, oleks ise esimene olnud.
Kui läheme, kepsutab kolmepäevane must pullvasikas oma karvased sõbrad-sugulased korraks isegi liikvele.
