Mahajäetud Klooga rand mattub ametnike kempluses mustusesse


Riigile kuuluval rannal peaks korda pidama Keila vald, kuid vallas selleks raha ei leita.

Veel mõni aasta tagasi heas korras olnud Klooga randa iseloomustab nüüd mahajäetud kauplemisplatsid, liiva sisse vajunud riietuskabiinid ja rannale kuhjunud adru – palju adru.

Klooga rand kuulub küll “kirjade järgi” riigile, kuid keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks seaduse järgi avaliku suplusranna eest hea seisma kohalik omavalitsus ehk sel juhul Keila vald, mille abivallavanema Koit Kelderi sõnul ei saa rand korda ka tänavuse aasta jooksul.

“Riigikogu peaks muutma esiteks paari seadust, et vallal tekiks üldse huvi randa korras hoida,” põhjendas Kelder ranna hooletusse jätmist. “Meile peab olema esmalt selge, et me seal midagi teha saame.”

Nimelt ei meeldi vallale, et rand on reformimata riigimaa, kohalik võim sooviks randa enda valdusesse saada. Riik omakorda palub vallal teha detail-planeering, mille heakskiitmise järel võiks alles otsustada ranna omandiküsimuse.

“Riik on meil palunud detailplaneeringut, kuid selle paberi tegemine on praegu liiga kallis, et me saaksime seda endale lubada,” arvas Kelder. “Jutt käib ikka sadadest tuhandetest kroonidest.”

Vallal karistus soolas

Kui veel mullu kehtis määrus, mille kohaselt pidi tervisekaitseinspektsioon jälgima supluskohas vee kvaliteeti, siis tänavusest peavad supluskohas olema riietuskabiinid, tualettruumid ja prügiurnid.

Samal teemal:

“Tervisekaitseinspektsioon teostab järelevalvet määruse täitmise üle, muu hulgas kontrollib ka ranna puhtust ja korrastatust,” selgitas Aune Annus tervisekaitseinspektsioonist. “Kui supluskoht ei vasta nõuetele, siis on järelevalveinspektoril õigus teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutus.”

Keila vald peab korras hoidma ligi 30 kilomeetrit liivaranda, millest Klooga rannale on tänavu valla eelarvest eraldatud ligikaudu 400 000 krooni.

Kelderi põhjendusel ei saada selle rahaga sugugi hakkama, sest Klooga rand asub looduslikult väga ebasobivas kohas. “Kui tuul on ebasobivast suunast, siis peaksime adru iga päev koristama,” avalikustas Kelder Klooga ranna valukoha. “Alles paari nädala eest saime küll valmis pikaajalise projekti esimese osaga, kui lõhkusime vana muuli, mis peaks võimaldama hoovustel viia adru lahest välja, mitte tuua otse supluskohta.”

Mullu tõi Keila vald rannale küll mõned riietuskabiinid, kuid püsiva vetelpääste ja kaubanduse jaoks raha ei leitud. Nüüdseks on riietuskabiinid kas poole ulatuses liiva alla vajunud või on mõni mehepoeg need lähedal asuvasse jõkke visanud.

Kelder ei osanud öelda, millal võiks kunagisest armastatud paigast taas viisakas ujumiskoht saada, kuid soovitas seniks leida mõni muu rand, kus puhata. “Laulasmaa spaa hooldab oma randa ilusti, samuti on kenad rannad Laulasmaa maastikukaitsealal ja RMK puhkealal Meremõisa lähistel,” loetles ta.

15. mail algab rannahooaeg

•• Viis Tallinna avalikku randa kuuluvad kolme linnaosa haldus-alla – Pirita rand kuulub Pirita linnaosale, Kakumäe ja Harku järv Haaberstile ning Stroomi ja Pikakari Põhja-Tallinnale.

•• Tänavu on randa ehitatud uus invaliididele mõeldud laudtee. Lisaks on paigaldatud 50 riietuskabiini, 40 uut prügikasti ja 30 uut pinki. Vee- ja mootorsõidukitega on supelrannas liikumine endiselt keelatud. Ühtlasi on Pirita rannas lubatud viibida nudistidel neile märgitud alal.

•• Kakumäe ja Harku randadesse tuuakse samuti uut liiva ja 15. maiks paigaldatakse riietuskabiinid. Mullu võisid nudistide ja linnaosavanema Viktor Vassiljevi kokkuleppel Kakumäe ranna eraldi piirkonnas nudistid viibida, kuid Vassiljevi sõnul mindi mullu suve lõpul omavahel tülli ja tänavuseks pole sellist kokkulepet veel tehtud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare