Punaste redistega logoga organisatsioon Wwoof Eesti kutsub maaelust võõrdunud inimesi vabatahtlikuna mahetaludesse tööle, et õppida tundma isemajandava elustiili praktilist poolt. Programmiga ühinenud mahetalud pakuvad kõikidele soovijatele ulualust ja pruukosti, eelkõige aga õppimisvõimalust, vastutasuks oodatakse talutöödes kaasalöömist.

Wwoof Eesti juhatuse liikme Aita Metsa sõnul peab vabatahtlik olema vähemalt kaheksateistkümneaastane, ülemine vanusepiirang puudub.

Kaks andmebaasi

„Süsteemi toimimiseks on meil loodud kaks andmebaasi – üks mahetaludele, teine vabatahtlikele,” jutustas Mets. „Töö leidmiseks peab vabatahtlik end kasutajaks registreerima, pärast mida saab ta tutvuda programmiga liitunud talude nimekirjaga. Seejärel tuleb välja valida sobiv koht ja leppida talu peremehega kokku, millal ja millise koormusega ta töötama hakkaks või millist talutööd ta ise teha eelistaks. Süsteemi registreerunud mahetaludele avaneb seevastu vabatahtlike nimekiri.”

Wwoof on ülemaailmne organisatsioon, mille Eesti haru hakkas tegutsema juba 2007. aastal, kuid kui esimesel aastal oli programmiga liitunud vaid neli ja teisel aastal kümme talu, siis praegu on nende hulk kasvanud juba kaheksateist­küm­nele ja kasv jätkub.

Metsa sõnul on hoogsalt suurenenud ka vabatahtlikuks registreerunute arv, küündides tänavu enam kui kahesaja inimeseni. Seni on programmi koordineeritud peamiselt aktivistide töö tulemusel, hiljaaegu valmis organisatsiooni strateegia ja tegevuskava aastateks 2009–2012. Aita Metsa sõnul loodetakse nüüd luua ka rahastusskeem, mis aitaks Wwoofi tegevust Eestis veelgi enam lõkkele puhuda.

„Praegu on Eesti taludes abiks käinud peamiselt noored mujalt maailmast, eestlased ise kipuvad rohkem välismaale,” jutustas ta. „Mahetaludesse võivad vabatahtlikuks minna ka näiteks majandussurutise tõttu töötuks jäänud inimesed, turgutamaks oma vaimu ja õppimaks isemajandavat elustiili. Taluga sobiva lepingu sõlmimisel on või­malik tööst osa võtta isegi terve perega.”

Praegu on programmiga liitunud nii saartel, rannikul kui ka Kesk-Eestis asuvad talud. Koeru valla lähistel paiknev MTÜ Eesti Taluõliühistu, kes oli üks esimesi Wwoofiga liitunuid, on kahe aasta jooksul võõrustanud ligi kümmet inimest. Talu ühe omaniku Raivo Seeptri sõnul on tööpakkumise motiiviks eelkõige ikkagi inimeste harimine.

„Võimalik, et mõni talu on liitunud programmiga soovist kasutada tasuta tööjõudu, kuid tegelikkuses on vabatahtlike võõrustamine ja õpetamine võrdlemisi keeruline ülesanne. Vabatahtlike abi talutöödel on mõnes mõttes nagu vastutasu selle eest,” rääkis ta.

Eesti taluõliühistu nõutav koormus langeb ühte Wwoofi enda pakutud töömahuga, milleks on kuuetunnised tööpäevad ja nädalas üks vaba päev. Seni on kõnealuses mahetalus võõrustatud vaid välismaalasi, kuid tööle oodatakse ka kohalikke elanikke. „Eestlastega oleks mõ­neti kergem suhelda,” lisas Seepter.

29.–31. mail korraldab Wwoof Eesti väljasõidu Võrumaal asuvasse Läätsamäe tallu, kuhu kutsutakse vabatahtlikke tööd tegema ja kogemusi hankima. Talgutele registreerimiseks peavad huvilised saatma kirja aadressil info@wwoof.ee.

Vabatahtlik on täieõiguslik pereliige

•• Üks Wwoofi asutajaid ja koordinaatoreid Priit Pikk on ka ise mitmel korral vabatahtlikuna mahetalude talgutest osa võtnud.

•• „Olen küll käinud tavaliselt vaid mõneks päevaks, seega pole jõudud pereellu õieti sisse elada, kuid esmamulje on alati olnud väga hea,” rääkis ta.

•• Pikk jutustas, et peab tähtsaks oskusi, mis ta on talgutel omandanud. „Olen alati midagi uut õppinud, näiteks lammaste pügamist või mahetoitude valmistamist. Kavatsen neid oskusi tulevikus ära kasutada, praegu hoolitsen juba oma juurviljaaia eest, võib-olla hakkan tulevikus tegelema lammaste kasvatamisega.”

•• Noormees lisas, et Wwoofi programm võiks aidata ka töötuid, kellel avaneks võimalus näiteks kuu aega mõnes talus rahulikult töötada ja uusi asju õppida.

•• „Rõhutaksingi seda, et mahetaludesse vabatahtlikuks minevaid inimesi ei kasutata otseselt kui tööjõudu või sulaseid, pigem võetakse neid n-ö õpipoissidena ja pereliikmetena,” arvas ta. „Vabatahtlikuks minek ei tähenda, nagu läheksid tallu rasket tööd rabama, pigem on see mõnus vaheldus ja õppeprotsess.”