Sünoptik Taimi Paljak kirjutab ilmalistis: “Priiskavalt sooja pakkunud loodus teeb nüüd tasaarveldust ja on soojakraanid kinni keeranud. Otsekui maksaksime laenu tagasi: ligi viiel kõige külmemal kuul kaugelt üle keskmise saadud soojuse tõttu tuleb nüüd leppida märksa jahedamaga.”


Tited pesades

Nüüd, kui käod ennastunustavalt kukuvad, heinamaadel on kuulda esimeste rukkirääkude rääkumist ja taevakaarest kostab piiritajate hüüdeid, võib küll öelda: “Piir-piir-piir, käes on suvepiir!” Käes on ka linnulauluõppijate kuldaeg – kell kuus õue minnes on päris keeruline selles meeletus linnukontserdis üksikuid soleerijaid tabada, kuid enam kui 20 linnu selge ja tuntava laulu saab linnutundja abiga kiiresti teada küll. Tegelikult on paljude lindude pesades praegu titerõõmu aeg. Kuldnoka pesakastide läheduses võib murult kümne meetri raadiuses ratasringi leida poolikuid siniseid munakoori. Mikk Sarv ütleb, et vanarahvale tähendas kuldnoka munakoorte leidmine märki, et on tarvis kartulid maha panna. Kurekaamera silme ette ilmusid eelmisel nädalal ka lumivalged must-toonekurepojad (www.looduskalender.ee/node/11). Valge-toonekured, keda on sel aastal hästi palju, lösutavad endiselt alles munadel.

Õunapuude õitseaeg

Nädal otsa Soomaal õuesõppekoolitusel olles sain igal hommikul õue minnes osa mesilastest sumisevate õunapuuõite toredusest. Reedel koju Peipsi äärde jõudes tabas mind aga üllatus: meie õunapuud ei kavatsegi veel sellise külmaga õitsema hakata. Soomaa luhtadel seevastu on tõeline kullerkuppude üleujutus, metsad on aga uppunud lilladesse lodukannikestesse. Õitsevad jürililled, kollakad, metsmaasikad, ussilakad. Kohe-kohe mähib ilma oma hurma maikellukeste lõhn, praegu paneb südame kiiremini põksuma ja ajab meeled segi toominga odöör. Ilmameeste tähelepanekud Osmussaarelt aga näitavad, et kui maapinna suudab päike soojaks kütta ja seal õitsevad kõikvõimalikud lilled, siis põõsarinne näeb välja kui Siberis – kaselehedki on saarel kõigest viiesendise suurused. 

Jalutuskäigud linna ja kaugemale

Loomalaste jalutuskäigud

Põdrapoisid ja -plikad käivad nüüd tõesti üksi uitamas, üllatunud põdrakese võite tabada metsasihilt või jooksmas üle autotee kõige ootamatumas kohas. Sama ettearvamatud on metskitsed, kes liiguvad ühekaupa. Seevastu pole ma ammu näinud rebast – küllap hoidutakse esialgu oma ulakate pojakeste lähedusse. Jänesejooksumadin on taas õhtu hakul elavnenud, küllap on oma roll ka pulmaajal. Karu üle Narva jõe pagemise katses pole midagi imelikku – paremaid jahimaid otsib inimenegi. Ja seenevana Erast Parmasto looduskaitsepreemiaga tunnustamine on saanud vastukaja ka metsast, kus algas kõikvõimalike seenekübarate paraad – Soomaa koprarajal paistis üks kuuluvat koguni sirmikule.

Linnuriigi Pavarottid

Püüdsin ritta seada kõige kõlavama häälega linnud ja pingerida sai selline: sookurg, kägu, must-rähn, ronk, musträstas, ööbik, laulurästas, rukkirääk, peoleo, metsvint. Sõitke linnast välja ja kuulake, kelle laul käib teie arvates üle teiste. Muide, ka kurekaamera taustahelis võite aeg-ajalt kuulda pooli nimetatud super-staare. Päris põnev on panna töö ajal vaikselt arvuti taustaheliks kurekaamera. Proovige.


Lastele

Ilmamäng: pihlakavile

Sel aastal jäi mul pajupill õigel ajal tegemata ja Soomaa käsitöömeister Edu Kuill tegi õues-õppeõpetajaks õppijatele ettepaneku valmistada pajupill hoopis pihlakast. Et oleks nagu kaitsevile – pühast pihlakast. Töö on sarnane pajupilli tegemisega, ainult nuga peab olema hästi terav, sest pihlakapuit on tunduvalt kõvem.

Lõika 10 cm pikkuse sõrmejämeduse oksa ühel otsal alumine pool kaarjalt sentimeetri pikkuselt ära, lõika peale 2 cm auk, tee poole pulga peale koorde ring-lõige, klopi koor lahti ja keera huulikupoolne ots ära. Siis lõika huulikupoolne ots risti läbi ja pane koore sisse tagasi. Seejärel sulge koore lahtine ots, pannes pulga tagasi paar millimeetrit koore sisse.

Vaata:

www.ttts.tln.edu.ee/uudised/

kasulikku/kolleeg-soovitab/pajupill