Mai teine nädal looduses: tited metsa all
Nädala alguses leidis Jõgevamaa metsamees Vahur Sepp tundmatut häält jälitades hiljuti sündinud põdravasika ja oh üllatust – kohe naabruses lebas veel üks pisike põdrapõnn. Beebid on ka metssigadel, kui neid triibulisi kõigetuhnijaid ja nahistajaid nii kõlbab nimetada. Ja oravatel ja… eks nüüd läheb lahti. Emadepäev metsas!
Nädala neli kindlamat kevadekuulutajat on:
•• triibulised metsseapõrsad,
•• piiritajad taevalaotuses,
•• toomingate õitehurm
•• ja öökülmad aiataimede kallal.
Linnud:
Metsakanadel on pidu selleks korraks läbi. Linnuteadlane Ene Viht kinnitab, et tedred ja metsised on nüüd mängu lõpetanud ja emad pühenduvad munemistegevusele. Kuked peavad pisukest pausi ja kahe nädala pärast teevad veel ühe mängutuuri – et siis ka need kanad, kel munad nugiste ja kährikute kõhtu läinud, saaksid uuesti proovida ja emarõõmu tunda.
Piiritajad on tagasi – need pääsukese moodi mustad nooled taevalaotuses, kes kordagi elus jalga maha ei pane ja magavad ka õhus.
Rannaroostik kajab nüüd ritsiklindude laulust, nende sirinat jagub tegelikult ka aedadesse ja jõekallastele.
Ja Olev Merivee kirjutab: “10. mai õhtul Rullis Jõku ja Õhne jõe luhal üks rukkirääk krääkamas!”
Imetajad:
Põdraemadel on hoolt vast-sündinud ilmakodanikega ja mullustel põdrahakatistel tuleb nüüd ise hakkama saada. Pole siis ime, et mõni õpiteel vääratab ja linnaelu kaema satub – üks neist külastas politseinike saatel Tartus Kalevipoegagi. Rebase- ja hundiemandatel on veel pisuke ooteaeg – Tartumaal nägin üht lõputult paksu emarebast volksadi-volksadi mööda põldu jooksmas.Rändele läksid ka rohelised ratturid – sõitsid sika-saka läbi Virumaa.
Taimed:
Tõrvas õitseb toomingas täie rauaga. Luual Jõgevamaal poetas ta aga alles nädala keskel valla esimesed õied. Ja soojas Eestis, seal lõuna pool Nigulas puhkesid Enn Vilbaste teatel õitsele ka kirsid. Üsna põhjalikult taimeelu uurinud Vello Keppart Luualt märkas ka, et Viljandis hakkasid soojades kohtades õitsema vere-urmarohi, kaarkollakas, hiirekõrv ja looduslik must sõstar. Ja et metsa all on sinilille sinine asendunud jänesekapsa ja ülase valevusega.
Aga mujal – lillad kannikesed, lilla vahulill, lilla kassiratas…
Muu loodus:
Jääaeg on nüüd lõplikult läbi! Sinine sillerdus vetel on võitnud. Ehk mõni öökülm viskab veel vahel loikudele klirisevat jääd, aga see on ka kõik.
Konnad peavad kontserte, kõik rabakonnad mulinal, harilik kärnkonn krooksudes, kõre kõrinal ja mudakonn vaikselt koputades. Pulmakrooksud käivad. Konnauurija Riinu Rannap teab konnakooride kohta veel, et rohukonnad on juba laulmise lõpetanud, rohelised konnad aga alustavad mai lõpul.
Kaua oleme oodanud kõue kõmatamist, aga Looduskalendri vaatlejatevõrk pole seda veel kinni püüdnud. Hanede meel on seda siiski tabanud: “Tuli tuuli mujalt maalta, pikne põhjasta põrutas – ajas mu haned arulta,” laulis vanarahvas. Hanede minek Jäämere äärde suvekoju on alanud, mindi suurte kolmnurkadena nädala keskel, hüvastijätuks kaagatades. Hanemees Aivar Leito ütlebki, et tavaliselt haned kao-vadki meie mailt 15. mai paiku.
