Eelmisel nädalal oli mitu päeva, mil kevad oleks nagu otsa saanud. Mesilased pidid aina ja aina tühjade jalgadega korjelt naasma, olgugi et kevad on meile kinkinud juba kaks raami värsket pajumett. Aga tiigipind ja katuseaken on ikka täis kollast peenikest õietolmu.

Sõtka- ja pardipiilud vee peal

Tegelikult olid kollase-pruunikirjud pardilapsed vee peal juba nädal varem, nüüd on looduskaitsja Agu Leivitsa sõnul väljas ka sõtkatibud. Ja hallrästa ragistamine aina valjeneb, rästapojad on pesas.

Kägude ennastunustav kukkumine annab märku ka käomunade ilmumisest väikeste värvuliste pesadesse. Viimaste ränduritena saabusid sel nädalal ka roolind, ritsiklind ja käosulane.

Suitsupääsukesed teevad aina reide kuuri alla, tänavune pesa tuleb sinna. Piiritajaid aga pole veel. Ka öösorr passib alles talvises sanatooriumis, ööelu rikastab vaid händkakkude huikamine. Hommikuhakul algab aga üle Peipsi sadade kiljuvate laglede lõputu voorimine. 

Rohi põlvini

Sel nädalal kasvasid taimed vast nii kümme sentimeetrit pikemaks, naabri Valli käis veel niisket kartulimaad vaatamas – põlluveere naadid olid põlvini. Aga põldosi on välja ajanud pikad beeÏid kevadvõrsed. Enn Vilbaste ütleb, et Soomaal õitsevad luhtadel kullerkupud ja laanemetsades jänesekapsad.

Turvakodu karupoegade suveaeda parandades ütleb ta telefoni: “Metstulikas õitseb, kannikesi on maa täis, ojamõõl läheb kohe lahti, laanesõnajala roheline lehespiraal rullub tasapisi lahti, toomingad õitsevad, aga haab on veel puha paljas ning saar ja tamm juba loovad lehti.”

Jah, ülejäänud puud on juba rohelises lehes. Kuusk õitseb, hobukastan alustab kohe. Aias vahutavad õitest kreegi- ja kirsipuud.

Loomalaste imestamise aeg

Metsaveerelt kostab rebasekutsikate klähvimist, triibulised metsseapõrsad sebivad vana emise sabas ringi. Jalutajatele jääb metsaretkel ette siile ja neid jääb kahjuks ette ka autodele. Nigula metsloomade turvakodu karupojad saavad järgmisel nädalal metsaaedikusse.

Aga kõikjal teeveeres võib näha natuke imestunud olekuga metskitsenoorukeid, kelle peagi poegivad emad on omaette elule saatnud. Küllap võime varsti ka linna eksinud põd-ranoorukitest kuulda. Inimloomad ajab koopasse aga meeletu sääseparv.

Söö kõike, mis roheline ja kasvab!

Käes on aeg, kui kõik mullapinnast võrsuv on mahlane ja puitumata. Võta korv metsa kaasa ja korja kõike, mida tunned ja hing ihaldab. Hästi maitsvad on praegu põdrakanepivõrsed, võilillenupsud ja nurmenukulehed. Naadilehed mulle ei maitse, aga mungad tõid nad meile Maavalda just toidutaimeks.

LASTELE

Ilmamäng: karjasepasun

Lõika nii poolteise meetri pikkune lepahalg, kus pole oksakohti ega kooreauke. Uurista noaga halule spiraal, vahemaaga 10 cm. Haruta koorespiraal halu küljest noaga aidates lahti. Keeruta see ühest otsast laienevaks pasunaks – just selliseks kui Viru Valge pudelisildil. Puhu nagu pasunasse, huuled kitsalt koos. Sünnib vägev jorin.