Mait Metsamaa vara ajab pärijad tülli

Mõrvatud ärimehe Mait Metsamaa abikaasa Ane püüab saada mehe vara kontrolli alla, mis toob tüli pärijate ringi.

Harju maakohtu kantseleist kinnitati, et Ane Metsamaa tegi Harju maakohtule avalduse pärandvara hoiu meetmete rakendamiseks, et saada vara hooldamise õigus.

Kui Ane Metsamaa saab teatud perioodiks kogu vara hooldajaks, siis kaob Mait Metsamaa täisealisel pojal esimesest abielust Andreasel (18) võimalus senikaua oma pärandiosa kasutada.

Eesti Päevalehe andmetel ei saa Ane ja Andreas juba praegu omavahel läbi ning suhtlevad ainult advokaatide vahendusel.

Pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine tähendab üldjuhul pärandi hooldaja määramist.

"Sisuliselt on tegemist nagu pankrotihalduriga," kommenteeris notarite koja jurist Eve Strang.

Ane Metsamaa ei soovinud pärandiga seonduvat kommenteerida. "See teema ei puutu teistesse," ütles Metsamaa.

Ane Metsamaa on seaduse järgi ärimehest maha jäänud varanduse suurim pärija. Ta jääb kolmveerandi Metsamaa vara omanikuks seni, kuni nende 3-aastane tütar ja pooleteiseaastane poeg täiskasvanuks saavad.

Veerandi Mait Metsamaa varast pärib poeg Andreas.

"Hooldaja peab koostama vara nimekirja, seda heaperemehelikult valitsema ning vajaduse korral maksma võlad," selgitas Strang, lisades, et hooldaja määratakse tavaliselt alaealiste pärijate kaitseks, et vältida pärandi kulutamist enne nende täisealiseks saamist.

Hooldaja ülesandeks jääb ka pärandaja ettevõtete juhtimine, kuni kuid kestev pärimisprotsess lõpule jõuab.

"Hooldaja tegutseb omaniku asemel, vara kasutamiseks ja käsutamiseks võib kohus anda talle korraldusi, pärandvarasse kuuluva kinnisasja müümiseks on vaja kohtu luba," ütles Strang ja täiendas, et hooldaja peab kohtule ja pärijatele oma tegevusest aru andma.

Pärandi hooldaja määramine ei ole kohtupraktikas kuigi sagedane ning tavaliselt rakendatakse seda keeruliste juhtumite puhul.

Metsamaa vara ja võlgade suurus ei ole täpselt teada, kuid tema osalusi ettevõtetes ja kinnisvara väärtust võib hinnata miljonitesse kroonidesse.

KOHUS RAKENDAB PÄRANDVARA HOIU MEETMEID, KUI:

1) pärija ei ole teada;

2) pärija ei viibi pärandvara asukohas;

3) ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud;

4) pärija on teovõimetu;

5) pärandil lasuvad võlad võivad ületada pärandi suuruse.

Kohus võib keelduda hoiumeetmetest, kui kulutused ilmselt ei vasta pärandvara suurusele, samuti kui meetmeid ei ole vaja huvitatud isiku õiguste tagamiseks.