Majandusasjatundjad hoiatavad tulumaksureformi eest
Maksureform jätaks inimestele kätte rohkem raha ning seeläbi kasvaks kaupade ja teenuste sisseostmine välismaalt. Rahandusministeerium teatas märtsi keskel, et Eesti majanduse üheks suurimaks ohuks on praegu jooksevkonto suur defitsiit. Mullu kasvas kaupade ja teenuste import Eestisse kolm korda kiiremini kui eksport ning jooksevkonto puudujääk jõudis rekordilisele 12,5 protsendile SKP-st.
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul võib tulumaksureform välistasakaalule täiendava hoobi anda. Just seda, mitte riigieelarve tulude vähenemist, peab Kunsing reformi suurimaks ohuks.
“Ma kindlasti ei vaidlusta reformi vajadust, inimestele antakse rohkem võimalusi otsustada, mida oma rahaga teha, aga tuleb vaadata, et inimesed ei otsustaks väga elavalt välismaise kauba ja teenuste kasuks,” ütles Kunsing. “Jooksevkonto suur puudujääk tähendab sisuliselt seda, et elame võlgu tulevaste tulude arvelt.”
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani Jüri Sepa sõnul on reformi mõju kahepidine. Kui tulumaksuvaba miinimumi tõus suurendab peamiselt tarbimist, siis tulumaksu alandamine loob soodsa pinnase ka säästmisele.
“Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine puudutab rohkem väiksema sissetulekuga inimesi ning see avaldab mõju tarbimise kasvule,” ütles Sepp.
“Kuid tulumaksu alanemisest tulenev kõrgemapalgaliste inimeste sissetulekute kasv viitab tõenäosusele, et suureneb sisemaine säästmine ning Eesti majanduskasvu juures hakkab lisaks välislaenudele suuremat rolli mängima ka kodumaine sääst.”
Sepp seadis reformi vajalikkuse küsimärgi alla. “Tervikuna arvan, et ei oleks mõistlik praegust suhteliselt madalat maksukoormust veelgi alandada, muidu on mitmed avalikes huvides plaanitud ettevõtmised ohus,” ütles Sepp.
