Majanduseksperdid: maksureform võib süvendada jooksevkonto puudujääki
Reform jätab inimestele kätte rohkem raha ning seeläbi kasvab veelgi kaupade ja teenuste import.
Rahandusministeerium teatas nädalapäevad tagasi, et Eesti majanduse üheks suurimaks ohuks on praegu jooksevkonto suur defitsiit. Mullu kasvas kaupade ja teenuste import Eestisse kolm korda kiiremini kui eksport ning jooksevkonto puudujääk jõudis rekordilisele 12,5 protsendile SKP-st.
Eesti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul võib kavandatav tulumaksureform välistasakaalule täiendava hoobi anda. Just seda, mitte riigieelarve tulude vähenemist peab Kunsing reformi suurimaks ohuks.
“Ma kindlasti ei vaidlusta reformi vajadust, inimestele antakse rohkem võimalusi otsustada, mida oma rahaga teha, aga tuleb vaadata, et inimesed ei otsustaks väga elavalt välismaise kauba ja teenuste kasuks,” ütles Kunsing. “Kui tarbijatel on rohkem raha, ei saa oodata välistasakaalu paranemist. Jooksevkonto suur puudujääk tähendab sisuliselt seda, et elame võlgu tulevaste tulude arvelt.”
Samale ohule viitab ka Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg.
“Kui inimeste tarbimisvõime kasvab, siis tagajärjeks on, et ostetakse rohkem kaupu ka välismaalt,” märkis Trasberg.
Kuid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani Jüri Sepa arvates on reformi mõju kahepidine. Kui tulumaksuvaba miinimumi tõus suurendab peamiselt tarbimist, siis tulumaksu alandamine loob soodsa pinnase ka säästmisele.
“Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine puudutab rohkem väiksema sissetulekuga inimesi ning see avaldab mõju tarbimise kasvule,” ütles Sepp. “Kuid tulumaksu alanemisest tulenev kõrgemapalgaliste inimeste sissetulekute kasv viitab tõenäosusele, et suureneb sisemaine säästmine ning Eesti majanduskasvu juures hakkab lisaks välislaenudele suuremat rolli mängima ka kodumaine sääst.”
Ometi seab dekaan Jüri Sepp reformi vajalikkuse küsimärgi alla.
“Juba praegu on Eesti positsioon maksukonkurentsis päris hea,” rõhutas Sepp. “Tervikuna arvan, et ei oleks mõistlik praegust suhteliselt madalat maksukoormust veelgi alandada, muidu jäävad mitmed avalikes huvides plaanitud ettevõtmised ohtu.”
Kõhkleval seisukohal on ka Viktor Trasberg.
“Ma ei näe põhjusi, miks seda [maksureformi] majanduslikus mõttes peab tegema,” ütles Trasberg. “Selle taga on pigem valimislubadused kui majanduslikud kaalutlused. Reform tekitab ohu, et riigi võime kujundada ja reguleerida majandust rasketel aegadel väheneb.”
Sven Kunsing Eesti Ühispangast peab reformi mõju tervikuna soodsaks, kui suudetakse tarbimine kanaliseerida peamiselt Eesti enda toodete-teenuste ostmisele.
