Majanduslangus võib tehnikaülikooli sundida tippõppejõududest loobuma

 (9)

Tehnikaülikooli mõned parimad spetsialistid töötavad ülikoolis nii väikese koormusega, et kokkuhoiukohti otsiv kool peab neist võibolla sootuks loobuma.

Tehnikaülikooli nõukogu võttis sel nädalal vastu kokkuhoiukava, millega püütakse majanduslanguse mõju leevendada: ülikooli kokkuhoiumeetmete seas on nii töötajate koondamine ja palgata puhkusele viimine kui ka õppejõudude töölähetuste vähendamine.

Loomulikult tõmmati kriips peale ka töötajate palgatõusule.

Samuti peab ülikool võibolla loobuma tunnitasu eest töötavate tippõppejõudude teenetest, mis oleks ülikooli nõukogu juhataja professor Sulev Mäeltsemehe sõnul löök õppetöö kvaliteedile.

„Mõnel alal on Eestis vaid 1-2 asjatundjat ja meil pole nii palju koormust, et neid põhikohaga tööle võtta. Sellepärast annavad nad meil loenguid tunnitasu alusel, aga nüüd peame võib-olla neist loobuma,“ ütles professor Mäeltsemees.

Kui paljusid ülikooli palgalisi tööst ilma jäämine puudutada võib, ei osanud Mäeltsemees veel öelda, sest selliste otsuste langetamine on teaduskondade pädevuses ja jääb alles järgmise aasta algusse.

Lisaks tunnitasulistele õppejõududele võib aga tööta jääda ka osa ülikooli tehnilisest töötajaskonnast ehk õppe-abipersonalist.

„Nemad teevad näiteks ära tohutu töö, mis toimub õppeprogrammide tehnilisel teostamisel,“ selgitas Mäeltsemees. Professori sõnul on tegu üsna suure töövaldkonnaga, mis osa personali koondamisel tuleb ära teha väiksemal koosseisul.

Tehnikaülikooli õppejõud aga peavad kokkuhoiu nimel loobuma komandeeringutest. Ülikooli nõukogu juhataja sõnul tuleb vähendada ülikooli rahade eest lähetustes käimist ja finantseerida sõite teadusprojektide tuludest.

Lisaks sellele andis ülikooli nõukogu korralduse, et kõik struktuuriüksused peaksid jätma 5-10% eelarvest reservfondi, millega katta ootamatuid kulusid.

Professor Mäeltsemees möönas, et kõik need kokkuhoiumeetmed võivad avaldada mõju ülikooli teadus-ja õppetöö kvaliteedile. Samas tõi professor esile asjaolu, et rahanappus ei ole ülikoolile sugugi uus probleem.

„Kahetsusväärselt on kõrgharidus kannatanud alarahastamise all kogu aeg,“ sõnas Mäeltsemees. Professor ei näe praeguses raskes olukorras siiski midagi katastroofilist ja möönas, et vahepealsetel headel aegadel on harjutud laristama.

„Nüüd on aeg säästmiseks ja ülikooli nõukogu vastu võetud dokument on märguanne kõigile töötajatele, et on aeg kokku hoida,“ sõnas Mäeltsemees. „Kasvõi niiviisi, et viimasena auditooriumist lahkuja kustutab tuled.“ 
 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare