Majaomanik kaebas kultuurikolledzhi kohtusse

Viljandi kultuurikolledzh asub omanikule tagastatud majas Viljandis Laidoneri pl. 8. Kolledzh kasutab maja rendilepingu alusel ja maksab renti vastavalt 1993. aastal sõlmitud rendilepingule ja Viljandi linnavolikogu kehtestatud renditariifidele.

Maja omanik Jaak Kukk aga kaebas kolledzhi kohtusse. Ta väidab, et kolledzh pole täitnud lepingus ettenähtud kohustusi ega ole maja heaperemehelikult hoidnud.

Kolledzhi rektor Enn Siimer ütles, et kool on maksnud renti vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele. Lepingus on punkt, mille järgi on renditingimusi võimalik muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Omanik nõuab lisaraha, milles aga osapooled pole kokku leppinud. Seepärast ei näe rektor põhjust, miks kolledzh peaks maksma suvaliselt nõutavat summat. Praegu makstakse iga kuu omanikule 9600 krooni. Jaak Kukk nõuab rendivõla ja viivisena kolledzhilt lisaks üle 131 000 krooni.

Viljandi Maakohtu tsiviilkohtus oli Jaak Kuke hagi esimest korda arutusel 17. oktoobril. Et hageja esitas sel päeval kohtule lisamaterjale, lükati asja arutamine edasi. Uus kohtuistung tuleb novembris.

Viljandis on Eesti esimene täiskasvanute gümnaasium

Viljandi õhtukoolist sai õppeaasta algul täiskasvanute gümnaasium ja nädal tagasi avati hoonel ka sellekohane silt. Tegemist pole ainult nimevahetusega, sest õppeaasta algusest on koolis kasutusel uus, ainekursuste süsteem. Viljandi oli üks viiest Eesti õhtukoolist, kus Taani täiskasvanute koolituse korralduse eeskujul otsustati üle minna uuele süsteemile. Hiljuti olid Viljandis koos kõigi viie katsekooli pedagoogid ja ühisarutelul selgus, et kõik nad on läinud pisut erinevat teed. Viljandi ja Pärnu on kõige rohkem omaks võtnud ainekursuste põhimõtte, Tallinna 1., Tartu ja Paide õhtukeskkool kasutavad erinevaid tsükliõppevorme.

Senised õhtukoolid erinesid oma õppekorralduse poolest vähe päevakoolist, kuigi täiskasvanutele hariduse andmine eeldaks suuremat paindlikkust ja erinevaid võimalusi. Ainekursuste süsteem seda lubabki. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õppealajuhataja Helgi Teder ütles, et koolis on osaliselt säilinud ka endised klassid neile, kellele ainekursused mingil põhjusel ei sobi. Esimest aastat aga kuulab 76 õppijat ainekursusi. õhtukeskkooli õppeplaani piires on ained jaotatud kursusteks. Mõnda ainet õpitakse ainult pool aastat või aasta, mõnda kolm aastat. Klasse tavamõttes ei ole. Võimalik on keskkooli lõputunnistus saada kolme aastaga, kuid võib õppida ka 4 ja 5 aastat. Iga õpilane võib valida korraga nii palju kursusi, kui talle sobib. Iga tervikkursus lõpeb eksamiga ja selle sooritanu saab üksikaine tunnistuse, mis on riiklikult aktsepteeritav. Kui kõik keskhariduse saamiseks vajalikud eksamid on tehtud, saab õppija gümnaasiumi lõputunnistuse.

Ainekursuste süsteem annab täiskasvanute täiendõppeks ka palju muid võimalusi. Näiteks ei pruugi mõni õppur olla huvitatud keskkooli lõputunnistusest, vaid soovib õppida üksnes mõnda ainet, näiteks keeli, matemaatikat või arvutiõpetust. Teatud kursust võib korrata kõrgkooli pürgija. Võimalik on teha eksam üksikus aines ja parandada seega keskkooli lõputunnistusel olevat hinnet. õppida saab töö kõrvalt, kuid võib ka ainult koolile pühenduda. Isegi päevakooli kõrvalt on võimalik mõnda ainet õhtukoolis juurde õppida. Helgi Tederi sõnul on peaaegu kõiki võimalusi juba esimesel aastal ka kasutama hakatud.

Gümnaasiumi direktor Andi Tamm kinnitas, et niisugune korraldus vabastab õppija sundseisust ja annab valikuvõimalusi nii tugevamatele kui ka nõrgematele õpilastele. õhtukool ei taha olla nõus selle üldlevinud arusaamisega, et sinna satuvad üksnes need, kes päevakoolis hakkama ei saa. Ka Viljandi õhtukeskkooli lõpetajad on edukalt saanud sisse kõrgkooli. Läinud kevadel oli Viljandimaal ainus kuldmedaliga keskkooli lõpetanu just sellest koolist ja praegu õpib ta ülikoolis psühholoogiat.

Helgi Teder kinnitas, et nad on lähtunud põhimõttest mitte võtta üheltki soovijalt ära võimalust jätkata haridusteed, ükskõik mis ajal see ka poleks pooleli jäänud. Gümnaasiumis on alles ka põhikooli viimased klassid, kus praegu ainekursusi veel ei kasutata.

Gümnaasiumi juhtkond on veendunud, et just uue korralduse tõttu hakkab kooli nimetus end rohkem õigustama. Juba esimesel aastal on õpilaste vanuseline koosseis muutunud ja üle 20 aasta vanuste õpilaste arv kasvanud. On ka vanemaid ja ühe valikainekursuse vanim kuulaja on koguni üle 60. Seegi on samm täiskasvanute hariduse uue sisu poole. Muutunud tööturu situatsiooni tõttu on paljud sunnitud õppima uut eriala ja selle jaoks on tarvis head alusharidust. Pole siis midagi imelikku, kui varem keskkooli lõpetanu peab vajalikuks oma üldharidust mingis vormis täiendada. õhtukooli vajalikkust kinnitab ka õpilaste arvu kasv viimastel aastatel. Kuus aastat tagasi alustas sügisel 230 inimest, tänavu on õppijaid üle 300. Teisest poolaastast, kui algavad uued ainekursused, võib see arv kasvada.

Loomulikult eeldab suurem valikuvabadus ka õppija enda suuremat vastutust. Teisalt ei tarvitse ta end tunda halvasti, kui kõiki kursusi korraga kuulata ei jõua, olgu põhjused siis töös, perekonnas või tervises. Helgi Teder, kes on ühtlasi ka nõustaja, ütleb, et esialgu ongi kõige raskem leida igaühe jaoks sobivat koormust ja tempot, mis võimaldaks raskusteta edasi jõuda.

Direktor Andi Tamm kinnitab, et gümnaasiumi õpetajad on tänu Taani kolleegidele ja Eesti-poolsetele nõustajatele saanud uue süsteemi alal koolitust, mis andis julgust alustada uut moodi. Kool on heas seisus sellegi poolest, et kõik pedagoogid on kõrgharidusega, mis praegust õpetajate puudust arvestades polegi nii tavaline.

AIME KIVISTIK