Maja omanik Jaak Kukk kaebas aga kolledzhi kohtusse. Ta väidab, et kolledzh pole täitnud lepingus ettenähtud kohustusi ega maja heaperemehelikult hoidnud.

Kolledzhi rektor Enn Siimer ütles, et kool on maksnud renti vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele. Lepingus on punkt, mille järgi on renditingimusi võimalik muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Omanik nõuab lisaraha, milles aga osalised pole kokku leppinud. Seepärast ei näe rektor põhjust, miks kolledzh peaks maksma suvaliselt nõutavat summat. Praegu makstakse iga kuu omanikule 9600 krooni. Jaak Kukk nõuab rendivõla ja viivisena kolledzhilt lisaks üle 131 000 krooni.

Viljandi Maakohtu tsiviilkohtus oli Jaak Kuke hagi esimest korda arutusel 17. oktoobril. Et hageja esitas sel päeval kohtule lisamaterjale, lükati asja arutamine edasi. Uus kohtuistung tuleb novembris.

Viljandis on Eesti esimene täiskasvanute gümnaasium

Viljandi õhtukoolist sai õppeaasta algul täiskasvanute gümnaasium ja nädal tagasi avati hoonel ka sellekohane silt. Tegemist pole ainult nimevahetusega, sest õppeaasta algusest on koolis kasutusel uus, ainekursuste süsteem. Viljandi oli üks viiest Eesti õhtukoolist, kus Taani täiskasvanute koolituse korralduse eeskujul otsustati üle minna uuele süsteemile. Hiljuti olid Viljandis koos kõigi viie katsekooli pedagoogid ja ühisarutelul selgus, et kõik koolid on läinud pisut erinevat teed. Viljandi ja Pärnu on enim omaks võtnud ainekursuste põhimõtte, Tallinna 1., Tartu ja Paide õhtukeskkool kasutavad tsükliõppevorme.

Senised õhtukoolid erinesid oma õppekorralduselt vähe päevakoolist, kuigi täiskasvanutele hariduse andmine eeldaks suuremat paindlikkust ja valikuvõimalust. Ainekursuste süsteem seda lubabki. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õppealajuhataja Helgi Teder ütles, et koolis on osaliselt säilinud ka endised klassid neile, kellele ainekursused mingil põhjusel ei sobi. Esimest aastat aga kuulab 76 õppijat ainekursusi. õhtukeskkooli õppeplaani piires on ained jaotatud kursusteks. Mõnda ainet õpitakse ainult pool aastat või aasta, mõnda kolm aastat. Klasse tavamõttes ei ole. Keskkooli lõputunnistuse võib saada kolme aastaga, kuid õppida saab ka 4 või 5 aastat. Iga õpilane valib korraga nii palju kursusi, kui talle sobib. Iga kursus lõpeb eksamiga ja selle sooritanule antakse üksikaine tunnistus, mida arvestatakse kogu Eestis. Kui kõik keskhariduseks vajalikud eksamid on tehtud, saab õpilane gümnaasiumi lõputunnistuse.

Ainekursuste süsteemis on täiskasvanute täiendõppeks ka palju muid võimalusi. Näiteks ei pruugi õppur olla huvitatud keskkooli lõputunnistusest, vaid soovib õppida üksnes mõnda ainet, näiteks keeli, matemaatikat või arvutiõpetust. Teatud kursust saab korrata kõrgkooli pürgija. Võimalik on teha eksam üksikus aines ja parandada seega keskkooli lõputunnistusel olevat hinnet. õppida saab töö kõrvalt, kuid võib ka ainult koolile pühenduda. Isegi päevakooli kõrvalt on võimalik õhtukoolis mõnda ainet juurde õppida. Helgi Tederi sõnul on peaaegu kõiki võimalusi juba esimesel aastal ka kasutama hakatud.

Gümnaasiumi direktor Andi Tamm kinnitas, et niisugune korraldus vabastab õppija sundseisust ja annab valikuvõimaluse nii tugevamatele kui nõrgematele õpilastele. õhtukoolis ei olda nõus üldlevinud arusaamaga, et sinna satuvad üksnes need, kes päevakoolis hakkama ei saa. Ka Viljandi õhtukeskkooli lõpetajad on edukalt sisse saanud kõrgkooli. Läinud kevadel oli Viljandimaal ainus kuldmedaliga keskkooli lõpetanu just õhtukoolist ja praegu tudeerib ta ülikoolis psühholoogiat.

Helgi Teder kinnitas, et nad on lähtunud põhimõttest mitte võtta üheltki soovijalt ära võimalust jätkata haridusteed, ükskõik mis ajal see poleks pooleli jäänud. Gümnaasiumis on alles ka põhikooli viimased klassid, kus praegu ainekursusi veel ei kasutata.

Gümnaasiumi juhtkond on veendunud, et just uue korralduse tõttu hakkab kooli nimetus end rohkem õigustama. Juba esimesel aastal on õpilaste vanuseline koosseis muutunud ja üle 20 aasta vanuste õpilaste arv kasvanud. On ka vanemaid - ühe valikainekursuse kuulaja on koguni üle 60. Seegi on samm täiskasvanute hariduse uue sisu poole. Muutunud tööturu situatsiooni tõttu on paljud sunnitud omandama uue eriala ja selle tarvis vajatakse head baasharidust. õhtukooli tähtsust kinnitab ka õpilaste arvu kasv viimastel aastatel. Kuue aasta eest alustas sügisel 230 inimest, tänavu on õpilasi üle 300. Teisest poolaastast, kui algavad uued ainekursused, see arv tõenäoliselt kasvab.

Suurem valikuvabadus eeldab ka õppija enda suuremat vastutust. Teisalt ei tarvitse inimene tunda end halvasti, kui kõiki kursusi korraga kuulata ei jõua, olgu põhjused töös, perekonnas või tervises. Helgi Teder, kes on ühtlasi nõustaja, ütleb, et esialgu ongi kõige raskem leida igaühe jaoks sobiv koormus ja tempo, mis võimaldaks raskusteta edasi jõuda.

Direktor Andi Tamm kinnitab, et gümnaasiumi õpetajad on tänu Taani kolleegidele ja Eesti-poolsetele nõustajatele saanud uue süsteemi alal koolituse, mis andis julgust alustada uut moodi. Kõik täiskasvanute gõmnaasiumi pedagoogid on kõrgharidusega, mis praegust õpetajate puudust arvestades polegi nii tavaline.

AIME KIVISTIK