Maksukroonid aitavad taastada rehielamuid ja viinakööke
“Muinsuskaitse on mind tublisti aidanud. Hiiumaa mehed panid paari aasta eest majale uue rookatuse peale. See läks maksma üle 120 000 krooni. Abi sain ka aknaluukide ja lae kordategemisel,” tutvustab Aniita-Miralda Selg oma valdusi, mis säravad ennekõike tänu tema enda lõputule tööle ja hoolele.
81-aastase taluomaniku esivanemad on kirikuraamatute järgi elanud sealsamas vähemalt seitse põlve. Vanaprouale kuuluv umbes 250 aastat vana rehielamu kuulub Eesti taluarhitektuuri pärlite hulka. “Mulle meeldib õhtuti siin ukse ees istuda. Kevadeti ja sügiseti on kena vaadata, kuidas rändlinnud lendavad,” rääkis ta. Talu juurde kuuluvad ka Eestis ainulaadne meeait, kalaait, riideait, vahelik ja1934. aastal valminud karjalaut. Jaagu talu perenaine mäletab selgesti sõjaeelseid aegu, kui Läänemaa Kelu külas asus 27 talu. “Külas oli siis noorust ja elu. Nüüd on siia jäänud vaid 2-3 peret.”
Muinsuskaitseamet on viimastel aastatel saanud mälestiste restaureerimistööde tarbeks 15 miljonit krooni, mis lubab igale maakonnale jaotada keskmiselt miljon krooni. “Sellest rahast on tehtud töid nii linnustes, kirikutes, mõisates kui ka taludes ja veskites. Me ei ole teinud vahet omanikel – olgu need siis eraomanikud, omavalitsused või riik,” rääkis ameti peadirektori asetäitja Anneli Randla. “Oluline on mälestis ise – tema tähtsus, avariilisus ja töö teostatavus.”
Kirikutele omaette raha
Randla väitel on tänavune aasta eriline selle poolest, et kirikuid rahastatakse omaette riiklikust pühakodade programmist. See-tõttu on “maakondlikust miljonist” võimalik toetada suurema hulga talude, vesiveskite, tuulikute ja mõisate restaureerimist.
Erakätes olevate mälestiste omanikud olid suve hakuks esitanud 2005. aastaks 205 taotlust kogusummas 62 miljonit krooni. Riigieelarves on selleks pisut üle kolme miljoni krooni.
Riigi abikäsi
Muinsuskaitse toetused
Eraomanike mälestistele
Möldre tuuleveski Harjumaal; Lõuka tuulik Hiiumaal; Aino Kallase suvemaja Kassaris; Kassari mõisa tuuleveski; Ervita mõisa peahoone; Paides Tallinna 31 elamu; Kiidjärve mõisa ait-kuivati Põlvamaal; Pootsi tuuleveski Pärnumaal; Kohila mõisa peahoone; Uku Masingu Eino talu Raplamaal, Koguva küla Sumari talu ja Andruse talu aidad; Valgas Petseri 11 elamu; Sõmerpalu mõisa viinaköök-elamu; Õisu mõisa sepikoda; Hinni talu saun Põlvamaal; Raikküla mõisa peahoone; Hellenurme vesiveski Valgamaal; Esna mõisa peahoone Järvamaal; Rosma vesiveski Põlvamaal.
Kuni 200 000 krooni abi
Taotlus muinsuskaitsele
Eraldatud summad jäävad vahemikku 10 000 – 200 000 krooni, sõltudes hoonete avariilisusest, töö mahust ja omaniku omafinantseerimise suurusest.
Riikliku kaitse all oleva mälestise omanik peab esitama toetuse palve muinsuskaitseametile, kelle spetsialistid taotlusi analüüsivad ja otsuse teevad.
Allikas: muinsuskaitseamet
